Tanklaketid kõigutamatud: bensiinihind endiselt üleval

Kütusehinnad tanklates ei lange.

FOTO: Tairo Lutter

Ehkki nafta maailmaturuhind on juba terve nädala vaat et rekordiliselt madal püsinud, pole Eesti tanklaketid ikka hindu alla lasknud. Kas kütusemüüjad nöörivad meid?

Nafta hind kukkus täna veelgi, jõudes nelja aasta madalaimale tasemele ehk 32,4 dollarile barrelist. Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja arvutas välja, et sellises olukorras peaks bensiin 95 meie tanklates maksma kuskil 1,186 eurot või veelgi vähem. Ent võta näpust – liitri eest tuleb reaalsuses endiselt välja käia 10 senti rohkem ehk 1,299 eurot.

Seega, nagu kirjutas Postimees, võtavad kütusemüüjad meilt iga bensiiniliitri kohta tavapärasest kümme senti rohkem, mis teeb iga paagitäie kohta olenevalt selle suurusest viis, kuus või enamgi eurot rohkem.

Vahtrik lisas, et «sisseost on kalendrikuu aritmeetilise keskmise hinnaga, mida viimased päevad alla-või üles kaaluvad vastavalt hindade liikumise suunale», kuid ei selgitanud, kuidas sellest lausest on võimalik aru saada.

Tanklaketid tormasid end õigustama ja ütlesid, et langetasid hindu juba enne suurt kukkumist möödunud nädala alguses, mida on nimetatud mustaks esmaspäevaks. Nad väidavad, et 6. märtsil kukutasid nad bensiini ja diisli hinda vastavalt 7 ja 8 senti. Järgnevalt graafikult vaatavad aga vastu suured käärid – nafta maailmaturu hinna vabalanguses püsivad meie tanklahinnad endiselt üleval:

 

Postimees esitas Circle K mootorikütuste müügidirektorile Raimo Vahtrikule enda rehkendused, mille alusel peaks tankurist saama bensiin 95 praegu 10 senti odavamalt. Arvutus püsib eeldusel, et kütusefirmad pole vahepeal juurdehindlust tõstnud. Vahtrik vastas lakooniliselt, et nende sisseostuhind on kallim kui meie arvutustes. Ta lisas, et «sisseost on kalendrikuu aritmeetilise keskmise hinnaga, mida viimased päevad alla-või üles kaaluvad vastavalt hindade liikumise suunale», kuid ei selgitanud, kuidas sellest lausest on võimalik aru saada.

Varasemas vastuses juhtis Vahtrik tähelepanu, et ka biokütuse lisamise kohustus on aastaga karmimaks muutunud, mis samuti lõpphinnas kajastub. Kütusemüüja tuletas veel meelde, et kui nafta hind maailmaturul kukub, mõjutab see meie postihinda vaid 40 protsendi ulatuses. See on tõsi, lõviosa diisli ja bensiini hinnast moodustab aktsiis, käibemaks ja muud kulud.

Eestis ringlevad enneolematud varud

Eesti Õliühingu juht Mart Raamat ütles, et ta ei tunne tanklakettide hinnastamise loogikat, mistõttu on ennatlik hinnanguid anda. Ta juhtis tähelepanu, et nafta hind, püsides küll madalal, on viimase nädala jooksul siiski kõikunud, mis võib tähendada, et firmad ei torma lõpphinda ülepeakaela muutma. 

Arvestada tuleb ka sellega, et möödunud aasta lõpus varusid meie kütusefirmad rekordilise koguse vedelkütust, et pääseda biokütuse lisamise karmistunud nõudest, mis jõustus 1. jaanuarist. See võib Raamatu sõnul tähendada seda, et turul on suures koguses kallimat vana hinnaga kütust, mis tuleb enne ära müüa. Alles seejärel saab hind langeda.

Kolmandana tõi Raamat välja, et kui võrrelda Eestit naaberriikidega, siis meil on postihinnad viimastel nädalatel langenud tunduvalt rohkem kui näiteks Lätis või Leedus. Tõsi, bensiin 95 hind on Soomes kiiremini alla tulnud kui meil.

Küll aga laususid kõik kütusemüüjad ühest suust, et alanud nädalal peaks tanklate postihinnad viimaks langema. Elame-näeme. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et Alexela juhatuse liige Alan Vaht lubas juba eelmisel esmaspäeval, et lähinädalatel saab diislit ja bensiini 1,2 eurose liitrihinnaga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles