Püsti hädas ettevõtted tulid juba riigilt raha küsima

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

FOTO: Remo Tõnismäe

Kõikehõlmav koroonaviiruse kriis on seni kõige valusama laksu andnud Eesti hotellidele ja restoranidele, kes läksid esimesena, käsi pikal, riigilt abi küsima.

Hotelliliidu juht Peter Roose ütles, et kukkumine on olnud väga ränk – märtsis kuni 70 protsenti – ning ei saa välistada, et juba uuel nädalal näeme esimesi päris tühje majutusasutusi. «Praktiliselt samaaegselt tähendab see inimeste sundpuhkustele saatmist, mis on valus otsus nii töötajatele kui tööandjatele,» nentis Roose.

Ta tegi valitsusele ettepaneku, et riik maksaks sundpuhkusele või karantiini saadetud töötajatele 80 protsenti keskmisest palgast kuni aasta lõpuni. Samuti soovivad hotellid, et nad vabastataks käibemaksust ja erisoodustusmaksust ning et sotsiaalmaksu tasumist saaks ajatada.

Teistele loota ei maksa

Raskustesse sattuvate firmade nimistus ongi turismivaldkond tõenäoliselt esimene linnuke. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas sekundeeris, et hotellid, spaad, üritustekorraldajad ja puhkekeskused on praegu kõige viletsamas seisus. Kuid sealt levib viirus edasi, on ta kindel.

«Ka tööstuses on kuulda olnud probleemidest tarnijatega, aga seni üsna piiratud ja ajutises mahus,» rääkis Aas, kes suhtleb Eesti ettevõtjatega iga päev. «On üsna tõenäoline, et kui kriis jääb venima, siis järgnevad ka koondamised või sundpuhkused. Ilma klientide ja tuludeta on ettevõttel raske inimesi palgal hoida.»

Aas soovitas töötajatel, kes on viimastel aastatel harjunud seitsme- kuni kaheksaprotsendilise palgatõusuga, jääda nüüd mõistlikuks ja paindlikuks, et keeruline aeg koos tööandjaga üle elada. «Ega see kriis igavesti kesta, küllap tulevad jälle paremad ajad,» oli tööandjate juht lootusrikas.

Kas ja kui palju loodavad ettevõtjad praegu ka riigi abile? «Elu on õpetanud, et ettevõtja peab esmajärjekorras kindlasti endale lootma ja kriisiplaanid välja töötama,» vastas Aas. Samas on selge, et pandeemia korral ei saa kogu kriis jääda vaid ettevõtjate õlule.

«Valitsus on lubanud raskustes sektoritele toetust ja suhtumine tundub tõsine,» ütles ta. Ehkki midagi ülemäära konkreetset pole valitsus välja pakkunud, on kõige enam räägitud sundpuhkusel või karantiinis olevate inimeste töötasu kompenseerimisest, ajutistest maksuvabastustest, riiklikest rahasüstidest raskustes ettevõtetele ning arvelduskrediidist. «Peaasi, et toetus oleks hästi läbi mõeldud ja täpselt sihitud just sinna, kus probleem kõige suurem. Ja loomulikult sõltuvad meetmed sellest, kui pikaks koroonakriis jääb,» lisas Aas.

Võimalikud edasised piirangud hakkavad takistama ka toodete transporti ja müüki lähiturgudel.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts

10

Lõpetuseks rõhutas ta, et kõigist toetustest ja abimeetmetest tähtsam on ikkagi see, et riik saaks viiruse leviku kiirelt kontrolli alla. Nii oleks ka ettevõtjatele kõige paremini. «See aga tähendab, et meil peab olema selge juhtimine, vastutus ja kommunikatsioon. Praegu pole aeg väiklaseks poliitiliseks kempluseks või populismiks,» soovitas Aas.

Palts: tuleb pankrotte

Kaubandus-tööstuskoja pikaaegne juht Mait Palts tunnistas, et sellises määramatuse olukorras pole vist keegi varem olnud. Ka tema sõnul ei maksa arvata, et pihta saab vaid turismisektor. «Läheb keerulisemaks ka tootmisettevõtetel, ja seda mitte ainult tarneahelate aeglustumise tõttu, vaid võimalikud edasised piirangud hakkavad takistama ka toodete transporti ja müüki lähiturgudel,» selgitas ta.

Kaubandus- Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

FOTO: Tairo Lutter

Suure tõenäosusega tuleb firmade hulgas ka pankrotte, ei tee Palts saladust. «Määramatus on väga suur ja seega ühtegi numbrit pole mõtet välja öelda,» jäi ta ennustamisel tagasihoidlikuks. «Tuleb loota ning teha kõik selleks, et kahjud inimestele ja majandusele tervikuna oleksid nii minimaalsed kui võimalik.»

Riigi abikäe asemel loodab Palts esimese asjana sellele, et riik ei hakkaks uusi makse, nõudeid või regulatsioone ettevõtjate kraesse keerama. «See viiks motivatsiooni üsna kiiresti nulli,» nentis ta.

Palts sekundeeris Aasale: kõik ettevõtjad püüavad inimesi kinni hoida, kuid teatud piiridest alates pole see lihtsalt enam võimalik. «Kui ettevõttel ei õnnestu liikumispiirangute tõttu kaupu müüa ja raha ei liigu ega ole, sest see on toodete all kinni, siis pole midagi teha,» resümeeris kaubanduskoja juht.

Vitsur: vähemalt nälga pole vaja karta

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur rõhutas, et inimestel on vaja aru saada, et koroonaviirusest tulenev oht pole niivõrd majanduslik, vaid meditsiiniline. Seega tuleks mõelda mitte niivõrd rahaasjadele, kui selle peale, kuidas haigestumist vältida.

Ehkki inimesed võivad koju toidukaupa ja eluks hädavajalikku kokku varuda, pole Vitsuri arvates nälga vaja karta. «Vajaliku toidu koju toimetamisega saame me vajaduse korral igal juhul hakkama. Kui ka poed täies mahus tööle ei jää, siis tähtsamate kettide kaupluste laod ja külmhooned kindlasti,» leidis majandusnõunik, lisades, et ka Hiinas ei surdud ju kahe kuu jooksul mitte nälga, vaid ikka haigusesse. «Seega ainuke asi, mis aidata võib, on kontaktide viimine miinimumini ja vastutustundlik käitumine haigestumise korral,» soovitas Vitsur.

Tagasi üles
Back