Kaos turgudel aina kasvab

  • Trumpi lubadus Euroopast reiside peatamine süvendas kaost
  • Euroopa aktsiaindeks tegi ajaloo suurima kukkumise
  • Tallinna börsil selle sajandi suurim kukkumine

Verine nädal majanduses. 

FOTO: Postimees

Kaos maailma aktsiaturgudel kasvas eile märgatavalt, aktsiaindeksid tegid järjest suuremaid kukkumisi ja Euroopa Keskpank (EKP) vastab viiruse levikust põhjustatud paanikale täiendava rahatrükiga 120 miljardi euro võrra.

Juba teist korda sel nädalal peatati USA börsidel kauplemispäeva alguses veerand tunniks kauplemine, sest kolme kõige olulisemat aktsiaindeksit, Dow Jonesi tööstuskeskmine, S&P 500 ning Nasdaqi koondindeks langesid kauplemispäeva esimesel poolel üle seitsme protsendi. Kui kauplemine veerand tunni pärast taas algas, kukkusid indeksid veel rohkem. Esimese pooltunni jooksul langes maailma tuntuim börsiindeks Dow Jonesi tööstuskeskmine üle üheksa protsendi.

Nafta hind ja aktsiaturud on langenud juba mitu päeva ning kukkumine jätkus pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas telepöördumises, et plaanib keelata 30 päevaks Euroopast riiki reisimise. Trumpi avaldus tuli varsti pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon tunnistas koroonaviiruse leviku pandeemiaks.

«See oli ajaloo kõige kallim kõne,» kommenteeris Trumpi esinemist varahaldusettevõtte Pictet Asset Management strateeg Luca Paolini Financial Timesile. «Investorid hääletavad jalgadega ja ma ei saa neid selles süüdistada. Turud tahavad toetust, aga see ei olnud toetuse pakkumine,» lisas ta.

«Aktsiaturud kogu maailmas on vabalanguses, sest pandeemilisel viirusel on potentsiaal muuta globaalmajanduse kasv väga aeglaseks,» ütles Financial Timesile investeerimispanga MUFG Union Bank finantsturgude peaökonomist Chris Rupkey.

Suuremate lennuettevõtete aktsiad kukkusid kümmekond protsenti ja enamgi. Suuremate kruiisireiside aktsiad aga isegi üle 20 protsendi.

Enamik maailma aktsiaturgudest on nüüdseks kukkunud oma tipust üle 20 protsendi. Selle piiri ületamisel kutsutakse turgu karuturuks, mis on vastandiks pulliturule, mis tähistab tõusu.

Vastuseks koroonaviiruse levikust tingitud kaosele pakkus Euroopa Keskpank pankadele täiendavat likviidsust ning varaostuprogrammi ehk ajutist suurendamist 120 miljardi euro võrra. Praegu trükib EKP mahus 20 miljardit eurot kuus.

EKP presidendi Christine Lagarde’i sõnul oli otsus ühehäälne, mis tähendab, et sellega nõustus ka koosolekul nn kodukontorist osalenud Eesti Panga president Madis Müller. Varem on Müller rahatrüki vajalikkuse suhtes üsna skeptiline olnud.

Kuna turud ootasid EKP-lt ka baasintresside kärpimist, mida ei tulnud, läksid Euroopa aktsiaturud veel suuremasse langusesse. Euroopa aktsiaturgude indeks Stoxx 600 kukkus EKP intressiotsuse peale 10,5 protsenti. Nii palju pole see mitte kunagi varem kukkunud.

Turud ootasid, et keskpank alandab hoiusteintressi 0,10 protsendi võrra, miinus 0,6 protsendini, ehkki mõned turuosalised arvasid, et intressimäärad on niigi liiga sügaval miinuses ning edasine langetamine võib soovitule vastupidiselt mõjuda, süües liiga palju ära pankade marginaale.

Suurbritannia keskpank (Inglise Pank) alandas baasintressi küll mõned päevad varem ja USA keskpank ootamatult eelmisel nädalal 0,50 protsendipunkti võrra.

Samas pakub EKP pankadele väga suure negatiivse intressimääraga likviidsuslaenu, mis läheb loodetavasti ettevõtetele, aga pole ka võimatu, et nad hoiustavad selle nullintressiga keskpanka tagasi.

Nii USAs kui ka Euroopa börsidel olid ühtedeks suuremateks langejateks lennukompaniid ja reisikorraldajad. Suuremate lennuettevõtete aktsiad kukkusid kümmekond protsenti ja enamgi. Suuremate kruiisireiside aktsiad aga isegi üle 20 protsendi.

Tallinna börsiindeks OMXT kukkus eile 9,14 protsenti ning sel sajandil pole see veel nii palju kukkunud.

Päeva lõpuks kukkus Londoni börsi indeks 9,8, Frankfurdi ja Pariisi börside indeksid koguni üle 11 protsendi.

Selle sajandi kehvim päev oli ka Tallinna börsil. Börsiindeks OMXT kukkus 9,14 protsenti. Sel sajandil pole see veel nii palju kukkunud. Enne eilset oli selle sajandi suurim kukkumine 2008. aasta oktoobri alguses. Tegemist oli ka suuruselt üheksanda kukkumisega meie börsi ajaloos. Suuremad kukkumised jäävad aastatesse 1997 ja 1998.

Teiste hulgas kukkus Tallinki aktsia 13,3 protsenti, 0,728 euroni, LHV aktsia 8,9 protsenti, 11,3 euroni, Coop Panga aktsia seitse protsenti ja Tallinna Sadama aktsia 6,8 protsenti.

Euroopa Keskpanga ja teiste keskpankade rahapoliitika lõdvendamisest on praeguse finantskriisiga võitlemisel vähe abi, sest turgude kukkumise põhjused ei ole mitte finantsturgudel, vaid väljaspool seda. Kriisi lahendamise võti ei seisa mitte keskpankade, vaid viroloogide ja valitsuste käes.

«Turud lihtsalt ei tea, millised järgmised sammud on, juhul kui viirus levib edasi,» ütles The Wall Street Journalile investeerimisfirma Brooks Macdonald investeeringute asejuht Edward Park. «Me näeme globaalse majanduskasvu aeglustumist esimeses ja teises kvartalis ning fiskaalstiimulid ei suuda seda ära hoida,» lisas ta.

Jätkus ka nafta hinna kukkumine. Naftaturg sai lisaks koroonaviirusele põntsu ka suurtootjalt Venemaalt, kes otsustas mängida poliitilist Vene ruletti, ning Saudi Araabialt, kes vastas hinna- ja tootmismahtude sõjaga.

Eile õhtuks oli Brenti nafta hind kukkunud üheksa protsenti, 32,58 dollarini barrel.

«See on olukord, kus kord ajaloos tekkiv nõudluse šokk ja kord generatsioonis tekkiv pakkumise šokk liiguvad ühes suunas,» ütles maailma ühe suurema naftakauplemisfirma Trafigura peaökonomist Saad Rahim. «See viirus mõjutab otseselt reisimist ja liikumist, mida me mitte kunagi varem pole näinud,» lisas ta.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles