Eesti oli jaanuaris naftatoodete netoeksportija

Põlevkiviõli. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

FOTO: Mihkel Maripuu

Statistikaameti andmetel oli Eesti kaubavahetuse puudujääk jaanuaris viimase seitsme aasta madalaimal tasemel ehk 20 miljonit eurot. Suure panuse andsid sellesse rekordilise teraviljasaagi jätkuv realiseerimine ning kolinal kukkunud mineraalsete kütuste import.

Jooksevhindades eksporditi Eestist kaupa 1,14 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,16 miljardi euro eest.

Märkimisväärne on, et jaanuaris langes mineraalsete toodete eksport 8 protsenti, 145 miljoni euro tasemele, kuid import kukkus lausa 40 protsendi võrra, 127 miljonile eurole. Seega oli naftatoodete ja põlevkiviõli ekspordi langusest hoolimata selle kaubagrupi bilanss 19 miljoni euroga plussis.

Kaupade sissevedu vähenes kõige enam muuhulgas Leedust (langus 41 miljonit eurot) ja Valgevenest (24 miljonit eurot), kust toodi vähem kütuseid. Nendes riikides asuvad Mažeikiai Olreni ning Valgevene riikliku naftafirma Belneftehimi rafineerimistehased.

Tõenäoliselt langes kütuste sissevedu aastavõrdluses biolisandi nõude karmistumise tõttu ning Eesti kütusemüüjad varusid hinnatõusu ootuses möödunud aasta lõpus mitme kuu jagu kütust ette. Nimelt peab alates sellest aastast sisaldama müüdav kütus (välja arvatud 98-oktaanine bensiin) varasema 6,4 protsendi asemel statistiliselt või füüsiliselt 10 protsendi ulatuses biokütust.

Aasta algus tõotas head ka Eesti põlevkiviõli tootjatele, kuna Iraani ja USA pingete tõttu kerkis Brenti toornafta hind 70 dollarini barreli eest. Koroonaviiruse mõjul vähenenud nafta nõudlusele ja hinnale andis täiendava löögi Saudi Araabia ja Venemaa naftasõda, mistõttu on hinnad maailmaturgudel kukkunud poole võrra.

Eesti õlitootjad müüvad riskide maandamiseks toodangut tulevikutehingutega, kuid pikemas perspektiivis ei suudeta selliste toornafta hindadega põlevkivist õli toota.

Põllumajanduse eksport kasvas kolmandiku võrra

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kerkis jaanuaris 33 protsenti, 114 miljoni euroni. Ilmselt realiseeritakse endiselt möödunud aasta rekordilist, 1,62 miljoni tonnini ulatunud teraviljasaaki.

Pärast mitut ebasoodsat aastat oli eelmise aasta teraviljasaak 77 protsenti suurem kui 2018. aastal ning 6 protsenti parem kui 2015. aastal, mil ilm samuti põllumehi hoidis.

Teraviljasaagist moodustas 847 000 tonni nisu, 523 000 tonni oder ja 119 000 tonni rukis. Hektari kohta saadi 4,5 tonni teravilja, mis on senini suurim teraviljasaagikus.

Rekordsaagi tulemusse andis panuse viimase veerandsaja aasta suurim teravilja kasvupind 364 000 hektarit.

Esimest korda moodustas teravilja kasvupinnast peaaegu poole ja saagist enam kui poole taliteravili, mille keskmine hektarisaak oli märkimisväärne 5,3 tonni. Suviteraviljade saagikus jäi 3,7 tonniga aga oluliselt tagasihoidlikumaks.

Põllumeeste rekordiline aasta on korralikult täitnud ka riigikassat: käibemaksu tasumine suurenes näiteks novembris 834 protsenti ehk sisuliselt üheksakordistus. Võimsale näitajale aitas kaasa asjaolu, et põllumajandustootjad said saagi varakult koristatud ning asusid seda ka varakult realiseerima.

Tagasi üles