Suur uuring: Lätis käisid odavat kärakat ostmas jõukamad eestlased

Läti piirikaubanduse pioneer, Alko1000 alkokaupluste keti pealik Einar Visnapuu. Foto: Mihkel Maripuu

Suurest Läti piirikaubanduse uuringust tuli välja, et lõunanaabrite kauplustest toodud odavamat viina ja õlut müüb Eestis edasi kaduvväike osa inimestest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et ehkki Lätis käiakse endiselt alkohoolseid jooke ostmas, siis võrdluses 2019. aastaga on üle piiri käivate inimeste osakaal langenud poole võrra, 14 protsendilt 7 protsendile.

Lühike kronoloogia kõlaks selliselt, et piirikaubandus sai alguse 2016. aastal, kasvas iga aastaga ning saavutas tipu 2018. aastal. Piirikaubandus hakkas vähenema 2019. aasta juulis peale Eesti valitsuse otsust alandada alkoholi aktsiisimaksu 25 protsenti.

Kõrgemapalgalised ostavad rohkem alkoholi

Kõrgemasse tulugruppi kuuluvatest inimestest, kelle sissetulek on üle 1200 euro, on käinud spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas 17 protsenti. Madalamates tulugruppides ei ületa spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud inimeste hulk 10 protsenti.

Keskmine spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käinud inimene on 30–64-aastane, kõrgema sissetulekuga ning keskmisest kõrgema alkoholitarbimisega meesterahvas, kes elab Lääne-või Lõuna-Eestis. Kõige vähem käivad Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas Kirde- ja Põhja-Eesti inimesed.

Põhiliselt käiakse Lätis alkoholi ostmas endale. Varem oli levinud ka tuttavatele alkoholi kaasatoomine, kuid see on nüüd oluliselt vähenenud ja nende inimeste osakaal, kes seda teevad, on langenud seniselt 50 protsendilt napilt kolmandikuni. Langenud on ka alkoholi kaasaostmine edasimüümise eesmärgil, mida teeb protsent alkoholiostjatest. Aasta varem oli see näiteks 5 protsenti. 

Lätist alkoholi ostnud inimesed ostsid kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid ja mootorikütust. Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini veel ka tubakatooteid ja ehituskaupu.

Aktsiisilangetus tõmbas selgelt pidurit

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et alates 2019. aasta teisest poolest, mil aktsiisid olid Eestis väiksemad, on vähenenud Lätist suuri alkoholikoguseid ostvate inimeste osakaal ja eestimaalaste alkoholiostureisid ei ole enam igapäevane meediauudis.  

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas pressikonverentsil uuringut tutvustades, et tegu on suurepärase õppematerjaliga. «Aktsiisitulud on jäänud hoolimata aktsiisilangetusest sarnasele tasemele, millel nad olid vahetult peale aktsiisiside järsku tõusu. Oleme korduvalt öelnud, et maksusüsteemi muutmise mõju ei ole kunagi lineaarne ning antud juhul on riik kaotanud nii aktsiisis kui ka teiste Lätist kaasaostetud kaupade käibemaksus,» ütles Palts ning lisas, et kaotatud teoreetiline maksutulu on väga suur.

Ta juhtis tähelepanu, et aastal 2017 oodati alkoholiaktsiisituluna 276 miljonit eurot, laekus aga 222 miljonit. Aastal 2018 loodeti, et laekub 341 miljonit eurot, kuid laekus 232 miljonit eurot. Sellele lisandub ka veel kadu planeeritud tubakaaktsiisi laekumises, mis oli kahe aasta peale umbes 36 miljonit eurot. «Kokku teeb see kuskil 235 miljonit eurot, mida planeeriti eelarvesse, kuid mida ei laekunud. Kui kellelgi tekkis küsimus, et kuidas kaeti sellised puudujäägid eelarve tuludest, siis täna tuleb pigem küsida, et millised on need tulud, mille arvelt me jätkuvalt puudujääki tasume,» lisas Palts.

Mis uuringuga on tegu?

Läti piirikaubanduse hetkeseisu hindamiseks viis Eesti Konjunktuuriinstituut 2019. aasta detsembris Eesti elanike hulgas läbi neljanda piirikaubanduse alase küsitluse. Küsitlus viidi läbi posti- ja veebiküsitluse teel ning kokku vastas küsimustele 1313 elanikku vanuses 18-74 eluaastat. Vastanute jaotus sotsiaal-demograafilistes gruppides on representatiivne ja vastab Eesti elanike sotsiaal-demograafilisele jaotusele.

Uuring tugineb aktsiislaekumiste analüüsile Eestis ja Lätis, jaehinnavaatlustele Eestis ja Lätis, ekspertintervjuudele tootjate ja jaekaupmeestega, elanike küsitlusel ning MTA andmete analüüsil.