Eesti tööstus kukkus aasta alguses
Oluliselt täiendatud!

Tööstus

FOTO: Caro / Oberhaeuser / Caro / Oberhaeuser

Tööstusettevõtted tootsid tänavu jaanuaris 11 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal, toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Töötlevas tööstuses toodeti 2019. aasta jaanuariga võrreldes 4 protsenti vähem. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes puidu töötlemine, metalltoodete ja arvutite ning elektroonikaseadmete valmistamine. Rohkem toodeti toiduaineid ja põlevkiviõli, teatas statistikaamet.

Kogu töötleva tööstuse toodangust 68 protsenti müüdi välisturule. Korrigeerimata andmetel vähenes toodangu müük ekspordiks 3 protsenti ja koduturule 2 protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti jaanuaris võrreldes detsembriga tööstuses üks protsent vähem, töötlevas tööstuses aga üks protsent rohkem.

Võrreldes 2019. aasta jaanuariga vähenes elektri tootmine 59 protsenti ja soojuse tootmine 25 protsenti.

Mertsina: koroonaviirus on täiendav löök

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et praeguseks ei ole maailmas enam kellelegi üllatuseks, et koroonaviirus on tarneahelatele rängalt mõjunud. «Tarneahela tugeval häirel ühes riigis või segmendis on doominoefekt mujale. See, kui esimese taseme klientide tarnetega veel kõik korras on, ei tähenda seda, et teise, kolmanda või järgnevate tasemete klientide tarnetes probleeme ei või tekkida. Riigid ja ettevõtted, mille tarneahelad on kõige enam seotud koroonaviiruse poolt enim mõjutatud riikidega, eelkõige just Hiinaga, saavad suurema löögi,» selgitas Mertsina. 

Eestisse imporditud Hiina päritolu kaupade osakaal koguimpordist on veidi üle 7 protsendi ning kaks kolmandikku nendest kaupadest on tootmissisendid. Seega on Hiina päriolu tootmissisendid Eesti koguimpordis ligikaudu vaid 4 protsenti. «Samas on Eesti väga avatud majandus ja meie toodang sõltub imporditud tootmissisenditest isegi rohkem, kui teistes meie lähiregiooni riikides. Seega oleme me tarneahelate häiretest palju mõjutatud,» märkis ta. 

Mertsina leidis, et kuna koroonaviiruse leviku ja mõjuga on veel palju ebaselgust, siis oleks ettevõtetel mõistlik vaadata üle oma tarneahel – vähemalt esimese ja teise taseme juures ning määratleda alternatiivsed tarnijad, et muuta väärtusahel vajadusel mitmekesisemaks ja vähendada võimalikke tarnetega seotud riske.

Ka kaubavahetus sai löögi

Eesti maksebilansi andmed näitavad, et rahvusvaheline kaubavahetus, mis on pikka aega kasvanud, eelmise aasta viimases kvartalis aasta arvestuses kahanes. Maailmamajanduse üldise jahenemise ja koroonaviiruse leviku tõttu kahaneb väliskaubandus ka selle aasta esimesel poolel.

Eesti Panga ökonomist Mari Rell ütles, et eelmise aasta lõpus vähenes kaupade eksport peamiselt energeetikasektori mõjul: kõrge CO2 kvoodi hinna tõttu pole põlevkivist toodetud elektrienergia turul konkurentsivõimeline. «Varem müüs Eesti elektrienergiat teistele riikidele, kuid nüüd ostab seda ise sisse,» märkis Rell. 

Tööstussektori ekspordikasvu pidurdas välisnõudluse üldine nõrgenemine. Kõige rohkem puudutas see mööblitootjaid ning elektrimasinate ja seadmete tootjaid. Kaupade import kahanes 1,3 protsenti.

Ökonomist jätkas, et eelhinnangutele tuginedes kahanes eksport möödunud aasta sama ajaga võrreldes ka 2020. aasta esimestel kuudel. Koroonaviiruse puhanguga kaasnenud segadus, mis on maailmamajandust ja ennekõike rahvusvahelist kaubandust tabanud, ei jäta Relli sõnul puutumata ka Eesti ettevõtteid, kelle tegevus on rahvusvaheliste tarneahelatega tihedalt põimunud.

Ida-Aasia piirkonna – kuhu kuuluvad Jaapan, Hiina, Hongkong ja Hiina Taipei – osakaal Eesti impordis on OECD hinnangul 12 protsenti. «Kõige selle taustal võib oodata, et väliskaubanduse näitajad kahanevad edasi selle aasta esimesel poolelgi,» prognoosis Rell. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles