Börsidel suurim kukkumine pärast finantskriisi

New Yogi börs.

FOTO: SPENCER PLATT/AFP

Wall Streetil peatati esmaspäeval vahetult pärast turgude avanemist 15 minutiks kauplemine, kuna S&P 500 kukkus seitsme protsendi võrra. Kauplemine peatati esimest korda pärast 2008. aasta finantskriisi.

USA börsiindeksid kukkusid pärast toornafta hindade suurt vajumist ja koroonaviiruse levikuga seotud jätkuva teadmatuse tõttu enam kui 7 protsenti.

Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus enam kui 2000 punkti ehk 7,8 protsendi võrra, 23 839,46 punktile, mis on suurim päevane langus alates 2008. aasta detsembrist.

Laiapõhjaline S&P 500 sulgus lõpuks 2744,19 punktil ehk 7,5 protsenti madalamal võrreldes turu avanedes ning tehnoloogiaindeks Nasdaq vajus kauplemispäeva lõpuks 7,3 protsenti, 7950,68 punktile.

Eelmise kuu tipust on USA aktsiad kukkunud 18 protsenti ning võlakirjade tootlused saavutasid uue põhja, kuna investorid püüavad varasid paigutada turvalisematesse varaklassidesse.

Euroopas sulgusid aktsiad esmaspäeval suurima langusega alates 2008. aasta finantskriisist. Milaano börsiindeks kukkus 11,2 protsenti, Londonis, Pariisis ja Frankfurtis oli langus 7,3 ja 8,4 protsendi vahel.

ÜRO kaubandusanalüütikute hinnangul võib uue koroonaviiruse puhang maksta maailma majandusele tänavu 1-2 triljonit dollarit.

New Yorgi börsil peatatakse kauplemine 15 minutiks juhul, S&P 500 langeb 7 protsenti, kui kohaliku aja järgi enne 15.25 on indeks langenud 13 protsenti, peatatakse kauplemine uuesti 15 minutiks.

Kauplemine peatatakse börsipäeva lõpuni turgude 20-protsendilise kukkumise korral.

«Turud on pöördunud paanikarežiimist puhtasse hüsteeriasse,» ütles Crimson Black Capitali investor Ayush Ansal.

«Börsid olid pärast Saudi Araabia otsust alustada nafta hinnasõda murdumispunktis, kuid viimased arengud on viinud turud veel kaugemale,» lisas ta.

Maailma aktsiaturud alustasid nädalat suure kukkumisega, investorid ajas paanikasse nafta hinna 30-protsendiline kukkumine. Tallinna börsiindeks OMXT langes esmaspäeval 3,49 protsenti 1215,44 punktile.

Helsingi börs langes esmaspäeval 7,34 protsenti, sulgudes 8484 punkti tasemel. Nokia aktsia langes 6,6 protsenti ja Neste kukkus 12,2 protsenti.

Vene rubla kukkus esmaspäeval dollari suhtes nelja aasta madalaimale tasemele, seda pärast maailma naftahindade krahhi.

Rubla langes üheksa protsenti tasemele 75 rubla USA dollari kohta. Viimati oli rubla nii odav 2016. aasta algul.

Vene keskpank teatas, et peatab 30 päevaks välisvaluuta ostud. Keskpanga teatel ollakse finantsstabiilsuse tagamisel valmis kasutama ka muid vahendeid.

Rahandusministeerium teatas, et kui naftahinnad jätkavad langemist, alustatakse välisvaluuta müümist avatud turul, mis peaks rubla vahetuskurssi stabiliseerima.

Ministeeriumi teatel on Venemaal piisavalt raha, et madala naftahinnaga toime tulla.

Aafrika suurim naftatootja Nigeeria teatas, et valitsus kärbib eelarvet ja tõstab naftatootmist. Riigi eelarves on arvestatud, et nafta hind püsib vähemalt 57 dollari tasemel, kuid nii WTI kui ka Brenti toornafta on pärast hommikust vabalangust taastunud vaid 33–36 dollari tasemele ehk hinnad on langenud võrreldes reedega pea 20 protsenti.

Vabalangus ka Lõuna-Ameerikas

Sao Paulo börsil peatati esmaspäeval turgude avanedes kauplemine pooleks tunniks, kui aktsiad kukkusid enam kui 10 protsenti. Brasiilia naftagigandi Petrobrasi väärtusest kadus 24 protsenti.

Argentina börs langes 9 protsenti, riigi riskiindeks oli üle 2700 punkti ehk kõrgeimal tasemel pärast 2005. aastat, vahendas kohalik meedia.

Tagasi üles