Teravad pilgud keskpangal: mida teete kriisi ohjeldamiseks?

Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde.

FOTO: RALPH ORLOWSKI/REUTERS

Ökonomistid loodavad aina rohkem, et Euroopa Keskpank (ECB) otsustab neljapäevasel rahapoliitikaistungil sekkuda majandusse koroonaviiruse mõju pehmendamiseks.

«Kas Christine Lagarde'i juhitud ECB otsustab tundmatu ja enneolematu ohuga silmitsi seistes jätkata Mario Draghi «mida iganes vaja on» poliitikat või naastakse ajastusse, mil ECB eelistatud variant oli oodata ja vaadata?» küsis ING panga ökonomist Carsten Brzeski.

ECB endise presidendi Mario Draghi 2012. aasta teadet, et keskpank teeb euro päästmiseks mida iganes vaja on, peetakse laialdaselt põhjuseks, miks ühisvaluuta võlakriisi tipphetkel päästa suudeti.

Teised maailma keskpangad on viirusekriisi tõttu juba tegudele asunud.

Jaapani keskpank ja Inglismaa Pank on vihjanud rahapoliitika lõdvendamisele, samas kui USA föderaalreserv šokeeris teisipäeval turge 0,5 protsendipunktise intressilangetusega.

Esmaspäeval algas turgudel aga taas suur müügilaine, kui Saudi Araabia algatas keset viirusemuresid ka naftahinnasõja, mis viis naftahinnad järsku langusesse.

Üle tuhande koroonaviiruse juhuga Saksamaa ministrid tulid välja kriisipaketiga, mis näeb ette 12,4 miljardi euro jagu lisainvesteeringuid.

Märtsi algul teatas ECB nõukogu, et on valmis rakendama majanduse toetamiseks asjakohaseid meetmeid.

«Vaoshoitud keelekasutus viitab, et ollakse tõrksad kasutama kõiki võimalikke vahendeid,» ütles IHS Markiti ökonomist Ken Wattret. «Olulisel kohal saab olema likviidsusabi,» ennustas Wattret, kelle sõnul proovib ECB aidata rahaprobleemidega firmasid, et vältida pankrotilainet.

Analüütikud on pakkunud välja olemasoleva TLTRO kava sarnase plaani, mille järgi laenatakse pankadele tingimustel, mis on seda soodsamad, mida rohkem pangad reaalmajandusele laenavad.

«ECB võib välja tulla lõdvemate tingimustega erivahendiga kriisist mõjutatud väikese- ja keskmise suurusega firmade jaoks,» pakkus Pictet Wealth Managementi strateeg Frederik Ducrozet.

ECB siseasjadega kursis olev allikas ütles AFP-le, et väikese- ja keskmise suurusega firmadele suunatud TLTRO laadne programm võib laual olla.

Keskpanga peamised instrumendid nagu intressimäärad ja igakuine kvantitatiivne lõdvendamine pakuvad vähem manööverdamisruumi.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on juba -0,50 protsenti ning pangad kurdavad kahju pärast, mida negatiivne intress neile toob.

Osa ökonomistide sõnul võib keskpank aga baasintressi veel 0,1 protsendi võrra langetada.

Samal ajal võib ECB suurendada ka varaostuprogrammi praeguselt 20 miljardilt eurolt kuus.

Seni on ECB varaostuprogrammi raames ostetud juba üle 2,6 triljoni väärtuses võlakirju, mis on rahapoliitika nõukogus tõsiseid lõhesid tekitanud.

Novembris ametisse asunud Lagarde'i töö keskne osa on olnud varaostuprogrammist tingitud erimeelsuste lahendamine. Uue tüliga riskimise asemel võib ta taas ärgitada majandusse sekkuma valitsusi.

Veebruari keskpaigas rõhutas Lagarde, et rahapoliitika ei saa ega tohi olla ainus viis majanduse stimuleerimiseks.

Tagasi üles