Helme ja pankade suhted sõlmes

Martin Helme otsesaates «Otse Postimehest».

FOTO: Sander Ilvest

Kui rahandusminister Martin Helme soovib, et pangad hakkaks kontode mitteavamist või selle sulgemist rohkem põhjendama, siis pangad näevad selles ebamõistlikku töökoormuse kasvu. Kahe poole leppimist ei paista.

Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juhi Aivar Pauli sõnul suurendab rahandusminister Martin Helme ettepanek pankadele kontode sulgemise enamaks põhjendamiseks pankade töömahtu, Pauli sõnul kiireid lahendusi mõlema poole rahuldamiseks ei paista.

«Rahapesu tõkestamine on keeruline protsess, mille käigus peab pank hindama, kas iga konkreetne klient – tema ärimudel, tegevusvaldkond, tegeliku kasusaaja taust ja mitmed muud tegurid – vastavad kehtestatud reeglitele ja seda, kas see kõik vastab panga riskiisule. Kõnealused muudatusettepanekud suunavad panku senisest enam pakkuma teenuseid isikutele, kelle puhul nad enda hinnangul ei suuda piisavalt riske maandada,» ütles Paul Postimehele. 

Pauli sõnul on üksikasjade rohkust arvestades kohati väga keeruline anda klientidele detailset infot selle kohta, miks nendega kliendisuhet ei alustata või see lõpetatakse. 

«Pangad pingutavad selle nimel, et klientide jaoks kontrolliprotsesse lihtsamaks muuta, samal ajal tegemata järeleandmisi rahapesu tõkestamise tõhususes ja vastavuses kõigile kohalikele ja rahvusvahelistele regulatsioonidele,» märkis ta. 

Pangaliit on Pauli sõnul esitanud omad seisukohad muudatusettepanekuted ja ootab, et riik nendega arvestaks. «Koos riigiga otsime lahendusi, kuidas kiirendada ja parandada pankade ja riigi vahelist infovahetust, et vähendada koormust klientidele. Siiski on iga olukord isesugune ja tuleb tunnistada, et kiireid lahendusi, mis suurt hulka kliente ja pankasid kujunenud olukorras aitaksid, täna veel ei paista.»

Rahandusminister Martin Helme sõnul peavad pangad edaspidi senisest rohkem põhjendama, kui nad ei soovi inimestele ja ettevõtetele kontosid avada või need sulgevad. Ühtlasi kaalub rahandusministeerium finantsombudsmani institutsiooni loomist.

«Kavandatavad muudatused peaksid olukorda parandama ja motiveerima panku põhjalikult kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik kontot avada või kas ikkagi tuleks olemasolev konto sulgeda,» sõnas Helme. 

Muudatuste jõustudes peab pank nii eraisikuid kui ettevõtteid teavitama vastavatest põhjustest, miks kontot ei soovitud avada või miks senine kliendisuhe lõpetati, välja arvatud rahapesu kahtluse korral. Sellisel juhul ei tohi pank oma otsust põhjendada.

Juhul kui pank pole konto avamisest keeldumist või selle sulgemist põhjendanud, on nii eraisikul kui ettevõttel õigus pöörduda kohtusse. Kohus saab üksnes kontrollida panga õigust kontot sulgeda või mitte avada, kuid ei saa kohustada panka kontot avama, vaid põhjendatud nõude korral mõista välja kahju.

Rahandusministri ettepanekul menetletakse krediidiasutuste seaduse muudatusi riigikogu menetluses oleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse raames.

Rahandusministeerium on edaspidi kavandamas ka regulatsiooni, millega soovitakse tõhustada finantsteenustega seotud vaidluste pidamist kohtuväliselt. See võib tähendada eraldiseisva organi ehk finantsombudsmani institutsiooni loomist või üksuse loomist mõne juba olemasoleva riikliku institutsiooni juurde, kuhu saaksid pöörduda nii eraisikud kui ettevõtted oma õiguste kaitseks seoses finantsteenustega. See peaks vähendama kohtusse pöördumise vajadust.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles