Iga viies ettevõte on bürokraatia tõttu jätnud investeerimata

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Puidutööstus.
Puidutööstus. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Riigikontrolli analüüs näitas, et kohalike omavalitsuste huvi ettevõtlust edendada tuleks järsult suurendada. Küsitlusest selgub, et viiendik ettevõtjatest oli loobunud investeeringu tegemisest pikaks veninud planeeringumenetluse tõttu.

Ettevõtjad ei oota linnadelt-valdadelt üldjuhul rahalist toetust, vaid tähtsustavad korras infrastruktuuri, sõidetavaid teid, ratsionaalset ja argumendipõhist suhtlemist planeeringute ja lubade menetlemisel, selgub riigikontrolli analüüsist.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning riigikontrolli koostöös 159 ettevõtja hulgas tehtud küsitlus näitas, et viiendik küsitletuist oli loobunud investeeringu tegemisest pikaks veninud planeeringumenetluse tõttu. Samuti on ettevõtjaile oluline, et nendega kaasa mõeldaks, ära kuulataks ja kaasataks kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisse. 88% küsitletutest oli seisukohal, et linnad ja vallad peaks ettevõtluse arendamise nimel pingutama senisest enam.

«Ettevõtjad tunnetavad, et üha rohkem esineb juhtumeid, kus kohaliku võimu esindajad jäävad ettevõtja plaanitava investeeringu suhtes ebalevaks, üritades vastu tulla korraga nii ettevõtja soovidele kui ka püüdes samas hoiduda vastasseisust mõne kohaliku hääleka huvirühma või aktivistiga,» osutas auditijuht Tambet Drell. Ta lisas, et ettevõtjate, aga ka omavalitsuste esindajate hinnangul kipuvad nii mõnigi kord peale jääma emotsioonid, mitte ratsionaalsed osapoolte huve ühendavad kokkulepped.

Linnade-valdade eelarvesse ei laeku olulisi ettevõtlusega seotud tasusid. Omavalitsustel puudub ka võimalus kehtestada selliseid kohalikke makse või määrata seaduse alusel oma territooriumil kogutavate riiklike maksude tasemeid ulatuses, millel oleks oluline mõju ettevõtjate otsustele.

«Enamik ettevõtlust mõjutavaid makse – ettevõtte tulumaks, käibemaks ja aktsiisid või siis dividendidelt makstud tulumaks – laekub riigieelarvesse, mitte linnade ja valdade eelarvesse,» ütles auditijuht Tambet Drell. «Seega ainus «preemia», mida omavalitsus ettevõtluse arendamisest saab, tekib siis, kui paremini tasustatud töökohad toovad linnale või vallale suuremaid üksikisiku tulumaksu laekumisi.»

Samas võivad need laekumised jääda tekkimata, sest tulumaksu jaotatakse elukoha, mitte töökoha järgi.

Analüüs näitas ka, et ettevõtluse soodustamise võimalused on omavalitsuse seisukohast sageli läbi mõtlemata. Ettevõtluse käsitlus omavalitsuse arengudokumentides on tihti pealiskaudne, eesmärgid üldsõnalised ja tegevustega nõrgalt toetatud.

Kui osa omavalitsusi soovib olla vaid ettevõtte teenindaja oma praeguste ülesannete raames, peavad teised linnad ja vallad vajalikuks mõelda ettevõtluskeskkonnale laiemalt ja teha omalt poolt kõik, et ettevõtlus tekiks ja areneks.

«Ettevõtjad on riigikontrollile vahendanud tunnetust, et omavalitsuse suhtumine ja panus sõltub tihtipeale pigem sellest, milline omavalitsusjuht konkreetses linnas või vallas olema juhtub,» ütles Drell.

Suurema vastutuse võtmist takistab omavalitsustel ka piirkonniti esinev maapuudus. Eelkõige puudutab see tööstusalade rajamist, mis on senimaani end tõestanud kui üks parimaid meetmeid soodustada suuremat lisandväärtust ja töökohti loovat ettevõtlust. On piirkondi, kus omavalitsustel ei ole võimalik tööstusalade loomisega tegeleda, sest selleks sobilik maa on riigi käes, kuid selle tuleviku kohta otsused tegemata.

Omavalitsuste vastutuse suurendamiseks ettevõtluskeskkonna sihipärasel arendamisel tegi Riigikontroll mitmeid soovitusi riigihalduse ministrile. Riigikontroll leiab, et riigi reservmaaks ette nähtud maaüksuste riigi omandisse vormistamisega tuleb kiiremini edasi liikuda, seejärel tuleb kujundada ühtsed ja arusaadavad tingimused, kuidas linnad ja vallad saaks ettevõtluse arendamise huvides seda maad omandada. Riigikontroll soovitas ka, et ettevõtlust edendavate tegevuste tagamiseks tuleks edaspidi omavalitsusi rahaliselt motiveerida, olgu see siis maksutulude ümberjagamise teel või laiendades õigusi kehtestada kohalikke makse.

2/3 ettevõtetest Tallinna ja Tartu piirkonnas

Ligikaudu 75 000st 2019. aasta alguses tegutsenud ettevõttest (käibe või töötajatega) asus juriidilise aadressi järgi 57% Tallinna ja 10% Tartu piirkonnas.

1000 elaniku kohta oli ettevõtteid kõige enam Rae vallas (85) ja kõige vähem Kohtla-Järvel (17). Enamikus omavalitsustes oli 30–50 tegutsevat ettevõtet 1000 elaniku kohta. Ka töökohad paiknesid oma reaalse asukoha järgi (töötamise registri andmed) enamasti Tallinna ja Tartu kandis (vastavalt 55% ja 11%).

Võrdluses elanikega oli töökohti suhteliselt palju veel ka Pärnu, Paide ja Rakvere piirkonnas ning Ida-Virumaa kaevandusvaldades. Nagu ettevõtteid oli ka töökohti 1000 elaniku kohta kõige enam Rae vallas (850).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles