Eestlaste lootus suuremale palgale piseneb (1)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
3. märts 2020, 14:03
Ehkki Eesti palgakasv on endiselt kiire, võttis see mullu neljandas kvartalis hoogu maha. «See on kooskõlas majanduse juba alanud jahenemisega,» leidis Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Täna teatas statistikaamet, et mullu teenisid Eesti inimesed keskmiselt 1407 eurot kuus. Kui kolmandas kvartalis oli aastane palgakasv 8,2 protsenti, siis neljandas langes see 6,3 protsendile.
Soosaare sõnul aeglustus palgakasv nii avalikus kui ka erasektoris. «Avalikus sektoris, kus palgad suurenesid pikka aega kiiremini kui erasektoris, aeglustus palgakasv avaliku halduse ja hariduse tegevusalal. Palgakasv pidurdus ka töötlevas tööstuses, kus tööandjate kindlustunne on juba mõnda aega kahanenud,» kirjutas analüütik.
Kui vaadata majandust tervikuna, siis oli palgakasv eelmise aasta neljandas kvartalis tööjõu tootlikkuse kasvuga heas kooskõlas. «Samas suurenes tööstussektoris palk tootlikkusest kiiremini ja IT-sektoris, mis hoogustas neljandas kvartalis majanduskasvu, oli olukord vastupidine,» märkis Soosaar.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erkki Lõhmuste lisas, et kuigi palgakasvu aeglustumine võis osaliselt olla mõjutatud ühekordsetest teguritest, nagu preemiate nihutamine detsembrist jaanuari, on palga kasvutempo vähenenud enamikus majandusharudes.
«Suurematest tegevusaladest kiirenes palgakasv ehituses ning veidi ka veonduses ja laonduses. Hästi läheb endiselt ka IT- ning sisenõudlusele orienteeritud kaubanduse ning finants- ja kindlustusettevõtetel, kus palgakasv püsib majanduse keskmisest kiiremana,» märkis ametnik.
Lõhmuste sõnul on keskmise palga kasvutempo viimastel aastatel pidevalt ootusi ületanud ning sellega on kaasnenud palgakulude ennakkasv lisandväärtuse ees. «Õnneks ei ole sellega seni kaasnenud olulist konkurentsivõime kadu välisturgudel ning oleme ekspordi jalajälge suurendanud.»
Järgnevates kvartalites võib Lõhmuste hinnangul oodata majandusaktiivsuse stabiliseerumist, mis tähendab ettevõtetele napimaid võimalusi töötasude suurendamiseks ning palga kasvutempo aeglustumine on paratamatu.
Vähim teenisid hiidlased
2019. aastal oli keskmine brutokuupalk Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1407 eurot ehk 7,4 protsenti kõrgem kui 2018. aastal, seejuures oli brutokuupalk kõrgem teises ja neljandas kvartalis.
Võrreldes 2018. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes – organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses, iluteeninduses – ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, vastavalt 14 ja 10 protsenti. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduses 1,9 protsenti ja kinnisvarategevuses 0,7 protsenti.
Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1525 eurot ja aastane tõus 9,5 protsenti. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, oli keskmine brutokuupalk 1368 eurot ja see tõus oli 6,7 protsenti.
Maakonniti oli 2019. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 1531 ja 1426 eurot, ning madalaim Hiiu ja Valga maakonnas, vastavalt 992 ja 1058 eurot. Brutokuupalk tõusis igas maakonnas. Kõige kiirem tõus aasta jooksul oli Põlva, Lääne ja Pärnu maakonnas ning aeglasim Jõgeva ja Rapla maakonnas.