Uus tipp ⟩ Keskmine palk ületas mullu 1400 euro piiri

Eurod. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks

2019. aastal oli keskmine brutokuupalk Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1407 eurot ehk 7,4 protsenti kõrgem kui 2018. aastal, seejuures oli brutokuupalk kõrgem teises ja neljandas kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, madalaim aga majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes, teatas statistikaamet.

Võrreldes 2018. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes – organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses, iluteeninduses – ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, vastavalt 14 ja 10 protsenti. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduse tegevusalal 1,9 protsenti ja kinnisvarategevuses 0,7 protsenti.

Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1525 eurot ja aastane tõus 9,5 protsenti. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, oli keskmine brutokuupalk 1368 eurot ja see tõus oli 6,7 protsenti.

Maakonniti oli 2019. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 1531 ja 1426 eurot, ning madalaim Hiiu ja Valga maakonnas, vastavalt 992 ja 1058 eurot. Brutokuupalk tõusis igas maakonnas. Kõige kiirem tõus aasta jooksul oli Põlva, Lääne ja Pärnu maakonnas ning aeglasim Jõgeva ja Rapla maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1886 eurot ja tunnis 12,5 eurot. Keskmine tööjõukulu kuus palgatöötaja kohta tõusis aasta varasemaga võrreldes 7,3 protsenti.

Möödunud aasta viimases kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1472 eurot ehk 6,3 protsenti kõrgem kui 2018. aasta neljandas kvartalis. Keskmine brutotunnipalk oli 8,4 eurot, mis on 7 protsenti kõrgem kui aasta varem.

Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam ehk 15,1 protsenti hariduse ning 10,5 protsenti kunsti-, meelelahutuse ja vaba aja vallas, langes aga protsendi võrra majutuse ja toitlustuse ning 0,2 protsenti põllumajanduse tegevusalal.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles