Töötuse valguses on Euroopaid kaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed Madridi töötukassas.
Inimesed Madridi töötukassas. Foto: SCANPIX

Tõsiasi, et Hispaania töötus detsembris juba viiendat kuud kasvas, sama näitaja taasühinenud Saksamaal aga rekordmadalusse kukkus, osutab euroala «tuumiku» ning (geograafilise ja kujundliku) perifeeria majanduste lahknevatele radadele.

Enamikus tuumikriikides, peamiselt Põhja-Euroopas ja Saksamaaga kesknevas kobaras, on töötusmäär tunduvalt alla eurotsooni keskmise (10,3 protsenti). Kontrastiks sellele on abipaketil või selle ohus riikide töötusmäära protsent tugevalt kahekohaline (erandiks vaid Itaalia).

Rabav on siinjuures, et neli euroala madalaima töötusmääraga maad – Austria, Luksemburg, Holland ja Saksamaa – on ka bloki kuue AAA krediidireitinguga riigi hulgas, mille bilanssidele perifeeria väljaupitamisel loodetakse.

Osaliselt peegeldavad nende krediidireitingud fakti, et majandused on hea tervise juures, kuna töötushüvitiste maksmise surve riigirahandusele on väike.

Fundamentaalsemalt lähenedes tuleb aga tõdeda, et tükk aega enne kriisi teostatud tööjõuturu reformid tegid nende maade töötajad rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks – faktor, mille puudumine perifeeriates valusalt tunda annab.

«On tendents, et riigid, mis reformisid oma tööjõuturud enne kriisi, on nüüd palju paremini valmis kriisiga rinda pistma,» ütles Brüsselis Maxime Cerutti baseeruvast tööandjate esinduskojast BusinessEurope.

Euroopa ametiühingute katusorganisatsiooni ETUCi analüütik Ronald Janssen hoiatab siiski, et seostega laenuvõime ja töötuse vahel ei tohi minna liiga kaugele.

«On ka teisi, tahkemaid selgitusi,» ütles ta. «Sellistel riikidel nagu Saksamaa, Holland ja Soome on traditsiooniliselt tugevad ekspordisektorid, mis lõikasid pärast 2009. aasta kriisi kasu tärkavate majanduste taastumisest. Teiste euroala osade kohta seda öelda ei saa.»

Ta osutab ka spetsiifilistele tööjõuturu meetmetele – eriti Saksamaal, kus toetati tööandjaid, kes andsid ülemäärasele kaadrile võimaluse töötada osalise tööajaga, selle asemel, et neid koondada. Nn Kurzarbeit aitaski languse tekkides töötuse kasvu tõkestada.

Kohalikud analüütikud hoiatasid eile, et Saksa töötuse langus võib siiski olla ajutine. Vaatamata globaalmajanduse jahtumisele sõitvat Saksa majandus siiani 2011. aasta roosilisematel kuudel kogunenud tellimuste peal. «Ettevõtetel on siiani istumise all tohutu tellimuste kuhi,» ütles Andreas Rees, UniCrediti analüütik Münchenis.

Et töötus Saksamaal detsembrikuus oodatust suurema languse sooritas, läheb osaliselt ka ilmataadi armulikkuse arvele: soojad ilmad võimaldasid ehitustöödega jätkata. Positiivsed trendid Saksa tööturul võivad samas jätkuda veel kuid, kuna kaadrit kasvatavad nii mõnedki ettevõtted. Nii näiteks palkab Audi tänavu Saksmaal 1200 uut töötajat.

«Aga alates kevadest tuleb panna vaim valmis, et tööjõuturg hakkab halvenema,» ütles Commerzbanki analüütik Eckart Tuchtfeld, kes hoiatas, et käesoleva talve «kergelt negatiivsed sisemajanduse kogutoodangu» trendid annavad hoobi ka tööturule.

Tööotsijate sabasid üritab kiirkorras lühendada kolmekordse AAAga Prantsusmaa, kus töötusmäär ähvardab just enne presidendivalimisi 10 protsendi piiri purustada. Oht on pannud tarmukalt tegutsema praeguse presidendi Nicolas Sarkozy, kes on kuulutanud 18. jaanuariks välja ärieliidi ja ametiühingute «tippkohtumise».

Sarkozy ettepanek on võtta eeskuju Saksamaast ning rakendada lühendatud tööaega, leides samuti võimalusi langetada palka koondamise vältimiseks.

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles