Teravaid pingeid eurotsooni pangandussüsteemis rõhutab tõsiasi, et Euroopa Keskpangast (EKP) võetakse üksteise võidu kriisilaenu.
Euroala pangad võtavad varmalt kriisilaenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeva õhtul kasutati EKPst «laenamise püsivõimalust» kokku 14,8 miljardi euro ulatuses. Seda oli küll vähem, kui läinud teisipäevased 17,3 miljardit eurot (suurim summa alates 2009. aasta juunist), kuid ikkagi erakordselt palju – isegi viimaste eurokriisist räsitud kuude kontekstis.
Kuna kriisilaenu intressimäär on karm (1,75 protsenti), kasutavad pangad seda võimalust üksnes siis, kui neil tekivad ootamatud raskused. Ja tavaliselt võetakse sellist laenu vaid päevaks või paariks.
Hiljutiste arengute valguses on ilmne, et vähemalt ühel pangal olid läinud aasta lõpus tõsised probleemid, mida ei ole veel õnnestunud lahendada.
EKP ei avaldanud üksikasju selle kohta, mitu panka kriisilaenu võtsid ja kus nad paiknevad.
Võimalik, et üks või kaks panka võtsid EKPst kriisilaenu selleks, et bilanss 2011. aasta lõpus parem välja paistaks.
Kui aga kriisilaenude tase lähipäevadel ei lange, hakatakse ilmselt muretsema, et kuskil 17-liikmelises eurotsoonis peitub panganduskriis.
Copyright The Financial Times Limited 2011.