Sajad Balti põllumehed nõuavad Brüsselis ausat konkurentsikeskkonda (1)
20. veebruar 2020, 11:32
Ligi 200 Balti riikide põllumeest kogunevad Brüsselisse Euroopa Liidu nõukogu hoone juurde meeleavaldusele, et nõuda Euroopa Ülemkogult Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjate ausat kohtlemist Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves.
«Kuigi toidutarbijate ootused põllumajandustootjatele on kõikides Euroopa Liidu riikides sisuliselt samad, siis hüvitised erinevate nõuete täitmise eest on Eesti põllumeestele olnud pikki aastaid keskmisest oluliselt väiksemad. Paraku terendab meie ettevõtjatele ebavõrdne konkurentsikeskkond ka uuel eelarveperioodil,» ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
«Rahul ei saa olla pakutud eelarvekavas aastateks 2021–2027 plaanitud sügava ebavõrdsuse jätkumisega. Rõhutame veel kord, et läbirääkimistel tuleb Eesti põllumeestele tagada teiste liikmesriikidega võrdsed hüvitised, kompromissideks põllumajanduse arvelt pole lihtsalt ruumi. Põllumeestele kehtestatavate nõuete osas leevendust ei paista, mis tähendab, et teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised viivad Eesti põllumeeste võlakoormuse suurenemise, konkurentsivõime languse ja konkurentide toodangule kunstliku hinnaeelise andmiseni,» lisas Sõrmus.
Meeleavaldajatega oodatakse kohtuma ka Eesti peaministrit Jüri Ratast, Läti peaministrit Arturs Krišjānis Kariņšit ja Leedu presidenti Gitanas Nausėdat, kellele antakse ülemkogu kohtumisele lisaks põllumeeste ootustele ausa konkurentsikeskkonna tagamise osas kaasa ka spetsiaalne energiajook kurnavate läbirääkimiste pidamiseks.
Neljapäeval toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027. Euroopa komisjon tegi 2018. aastal Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepaneku aastateks 2021–2027, mille kohaselt oleks eelarve mahuks kujunenud 1,11 protsenti Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Ülemkogu president Charles Michel tegi möödunud nädalal ettepaneku leppida eelarve kokku 1,074 protsendi tasemel. Võrreldes praeguse eelarveperioodiga kavandatakse põllumajanduspoliitika kogueelarve olulist kärpimist.
Sarnaselt Euroopa Komisjoni ettepanekuga kavatsetakse jätkata põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamisega valemi alusel, mille kohaselt liikmesriigi praeguse taseme ja ELi keskmisest 90 protsenti taseme vahet vähendatakse poole võrra kuue võrdse sammuna alates 2022. aastast. Selle valemi alusel jääks Eesti otsetoetuste tase ligi veerandi võrra madalamaks ELi keskmisest.