Tööturg jaheneb: nõudlus töökäte järele väheneb eelkõige tööstuses

Carlsbergi Kopenhaageni tehase töötaja.

FOTO: Pelle Rink / AP

Eelmise aasta kokkuvõttes püsis tööturu olukord väga hea, kuid hõivatute arvu kasv aeglustus aasta lõpus ning töötus püsis 4 protsendi juures. Aeglustuv majanduskasv kärbib ettevõtete plaane lisatööjõu palkamisel.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli eelmise aasta kokkuvõttes tööga hõivatud 671 000 inimest, mis on 6600 inimese ehk 1 protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal. Aeglustuv majanduskasv mõjutas ka tööturu arengut, mistõttu 2019. aasta viimases kvartalis kasvas tööga hõivatute arv kõigest 0,5 protsendi võrra. Töötus püsis 4 protsendi lähedal, kuid uute registreeritud töötute arv on marginaalselt suurenenud ning on praegu 2017. aasta tasemel.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja asetäitja Erki Lõhmuse sõnul on praegu toimumas olukorra stabiliseerumine. «Oma tegevuse on sulgenud pigem üksikud madalama konkurentsivõimega ettevõtted, kes ei suuda endale piisavalt soodsa palgatasemega tööjõudu leida,» ütles ta.

Lõhmus lisas, et maksuameti andmed näitavad töötajate langust nii tööstuse kui ka ehituse tegevusalades alates 2019. aasta keskpaigast ning kindlustunde indikaatorite kohaselt hõive langus nendes tegevusalades jätkub. «Kaubanduse valdkonnas on kindlustunne samuti nõrgenenud, kuid tegelikkuses on nii hulgi- kui jaemüügis töötajate arv jätkanud mõõdukat 1–2-protsendilist kasvu kuni aasta lõpuni välja, tuginedes tugevale sissetulekute suurenemisele ning püsivale tarbimisjulgusele. Kõige parem on olukord teeninduses, kus ootused töötajate arvu suurendamiseks ei ole oluliselt vähenenud, kuid see võib peagi toimuda, kuna nõudluse kasv on ka seal aeglustumas,» ütles ta.

Ka tänavu võib Lõhmuse sõnul oodata majanduskasvu aeglustumise jätkumise tõttu hõive kasvu peatumist ning tööpuuduse püsimist madalal tasemel. «Tööjõu nappuse tõttu püsib surve tööjõu sissevooluks välismaalt, kelle palgaootused on madalamad,» ütles ta.

Ka Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on hetkeolukord Eesti tööturul küll erakordselt hea, ent andmed viitavad siiski juba alanud jahenemisele.

Soosaare sõnul viitavad andmed aga juba alanud jahenemisele. «Näiteks kahaneb maksu- ja tolliameti andmete järgi palgasaajate arv kuises võrdluses hooajalisi tegureid arvestades ning registreeritud töötute arv on juba mõnda aega suurenenud,» nentis Soosaar.

«Ka Eestis kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut omavate välismaalaste arv on alates 2019. aasta teisest kvartalist püsinud veidi alla 20 000 ja kiire kasvutempo tundub olevat selja taga,» lisas Soosaar.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik lisas, et sellel aastal peaks nõudlus tööjõu järele kahanema eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus. «Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist,» ütles ta.

Tööpuudus peaks tema sõnul veidi kasvama. «Kuna tööjõupuudus annab järele, peaks ka palgakasv mõnevõrra rahunema. Keskmise brutokuupalga kasv peaks aeglustuma 7,5 protsendilt eelmisel aastal 6,5 protsendini sel aastal,» nentis Swedbanki vanemökonomist.

Tagasi üles