Töötute arv aina kukub

Ehitaja. Foto on illustratiivne. Foto: Konstantin Sednev

Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6 protsenti, tööhõive määr 68,4 protsenti ja töötuse määr 4,4 protsenti - tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv oli 702 600, hõivatud oli 671 300.

Täisajaga töötas eelmisel aastal 586 200 inimest. Osaajaga töötajaid oli 85 100, mida on võrreldes 2018. aastaga veidi rohkem. Enamik osaajaga töötajatest olid naised, kelle puhul peamisteks osaajaga töötamisel põhjusteks olid  isiklikud või perekondlikud põhjused. Mehed töötasid osaajaga peamiselt seetõttu, et ei soovinud töötada täisajaga.

Vaeghõivatuid oli eelmisel aastal 6100, nende arv on aasta varasemaga võrreldes vähenenud. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatöö kahe nädala jooksul vastu võtma.

Tööjõus osalemise määr 15–64-aastaste seas oli 78,6 protsenti. See näitaja on ka riigi konkurentsivõime kavas «Eesti 2020» eesmärgiga suurendada tööjõus osalemise määra selles vanuserühmas 75 protsendini. 

Töötute arv vähenes 2018. aastaga võrreldes 6400 võrra ja neid oli 31 300. Vähenenud on ka pikaajaliste töötute arv, mis oli 6200. Pikaajaliseks töötuks peetakse 12 kuud või kauem tööd otsinud isikut. Pikaajalisi töötuid loetakse ka suurima vaesusriskiga töötuteks, sest tööturult eemalolek võib mõjutada isikute tööoskusi ja tööharjumust.

Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 400. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigus või vigastus. Mitteaktiivseid töösoovijaid oli 28 500, kõige enam oli neid pensioniealiste ja nende hulgas, kes olid mitteaktiivsed õpingute tõttu. Mitteaktiivne töösoovija on isik, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd, kuid on valmis töö leidmisel kahe nädala jooksul alustama.

Tööhõive määr oli 2019. aasta neljandas kvartalis 69,2 protsenti, tööjõus osalemise määr 72,1 protsenti  ja töötuse määr 4,1 protsenti.