Kaubamaht merel ja raudteel liigub vastassuunas

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Zhang Jingang/ZUMAPRESS.com

Kui kaubamaht Eesti sadamates kasvas mullu 4,7 protsenti, siis raudteel kahanes 23,3 protsenti.

Eesti sadamates käideldud kauba maht suurenes 2019. aastal 4,7 protsenti 37,6 miljoni tonnini.

Viimastel aastatel on kaubamahu käitlemine sadamates suurenenud. Laevade lastimine ehk kauba laevale laadimine sadamas moodustas 2019. aastal sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 25,3 miljonit tonni, selgub statistikaameti blogist.

Kaupade lossimine ehk kauba laevalt maha laadimine sadamas ulatus 12,2 miljoni tonnini. 2018. aastaga võrreldes lastiti sadamates 3,4 protsenti ja lossiti 7,7 protsenti rohkem kaupa.

Sadamate kaudu veetud põhikaubagrupid olid 2018. ja 2019. aastal suuresti samad. Põhiliselt veeti laevadega põllumajandus-, metsandus-, kaevandus-, keemia- ja rafineeritud kütuse tooteid.

Suurenes metallimaakide ja muude kaevandus- ja karjääritoodete, kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu. Vähenes koksi ja rafineeritud naftatoodete vedu.

Raudteel vastassuund

Kaubaveo maht raudteel vähenes 2019. aastal eelnenud aastaga võrreldes 23,3 protsenti 21,3 miljonile tonnile.

Veoseid avalikul raudteel oli möödunud aastal 13,2 miljonit tonni, mida on 2018. aastaga võrreldes 2,6 protsenti vähem. Mitteavalikul raudteel on veosed aastaga vähenenud peaaegu poole võrra. Peamiseks veoseks mitteavalikul raudteel on põlevkivi, selgub statistikaameti blogist.

Veosed avalikul raudteel moodustasid eelmisel aastal kaubaveo mahust raudteel peaaegu kaks kolmandikku, varem on avalikul raudteel veetud sama palju või veidi vähem kaupa kui mitteavalikul raudteel.

Põhikaubagrupid raudteedel olid möödunud aasta kolme kvartali põhjal samad kui 2018. aastal: toornafta ja põlevkivi, koks ja rafineeritud naftatooted, kaevandustooted, keemiatooted ja mittemetallilised mineraaltooted.

Kemikaalide, keemiatoodete, keemiliste kiudude ning kummi- ja plasttoodete vedu raudteel suurenes. Mittemetalliliste mineraaltoodete vedu vähenes poole võrra ja peaaegu sama palju vähenes kivisöe, pruunsöe, toornafta, maagaasi ning põlevkivi vedu. Veidi vähenes ka koksi ning rafineeritud naftatoodete vedu.

Tagasi üles
Back