Põlevkivitööstur Ratasele: kui rohelepe meile kahju teeb, peab riik selle kinni maksma (13)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Viru Keemia Grupp juhatuse esimees Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp juhatuse esimees Ahti Asmann. Foto: Eero Vabamaegi

Eesti suuruselt teise põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi (VKG) juhid tahavad riigilt kahjutasu, kui karmistuv kliima- ja keskkonnapoliitika nende ärile kriipsu peale tõmbab.

Ida-Virumaal Kohtla-Järvel tegutseva VKG omanik ja nõukogu liige Priit Piilmann ja ettevõtte juhatuse esimees Ahti Asmann kirjutasid peaminister Jüri Ratasele, kuidas Euroopa Liidu üliambitsioonikad kliimaeesmärgid (aastaks 2050 kliimaneutraalsus) neid räsivad ning mida riik kahjude leevendamiseks tegema peaks.

VKG juhid ütlevad, et kuna põlevkiviõli tootmine on Ida-Virumaal ülioluline äri, andes tööd ja leiba paljudele inimestele ning panustades Eesti majanduskasvu, ei tohiks seda välja suretada enne, kuni pole asemele leitud teist samaväärset majandusharu. See omakorda tähendab, et kui Euroopa roheline lepe (tegevuskava, mille abil kliimaeesmärgid saavutada-toim) hakkab õlitootmist kuidagi piirama, tuleb riigil kahju korvata nii kohalikele kui ka ärimeestele, leiavad VKG juhid.

Asmann ja Piilmann sõnavad, et enne uue kliimapoliitika kokku leppimist ei osanud nad tagajärgi ette näha. «Investeerimisotsused on tehtud heas usus lähtudes riiklikest arengukavadest. Õiguskindluse printsiibist tulenevalt peaks enne rohelist kokkulepet teostatud investeeringutel jääma võimalus tagasi teenimiseks või investeeringud kompenseeritakse riigi poolt,» kirjutavad nad ja lisavad, et VKG väärtus on enam kui 600 miljonit eurot.

Ettevõtjad toovad välja, et kuna Euroopa Liidu liikmesriigid on erinevad, ei saa kõiki ühe puuga lüüa ja neilt samu kliiemaeesmärke nõuda, ilma, et oleks tehtud liikmesriigi põhine mõjuanalüüs. «Täna Eestis selline mõjuanalüüs puudub. Eesti eripäraks võrreldes teiste riikidega  on põlevkivisektori oluline roll majanduses. Tagamaks sujuvat üleminekut uuele majandusmudelile on otstarbekas toetada 2020-2040 perioodil põlevkiviõli sektorit riigiabi meetmetega,» jätkavad Piilmann ja Asmann.

Ärimehed lõpetavad oma kirja sõnadega: «Eesti põlevkiviõli on suutnud väga edukalt püsida konkurentsis globaalsel kütuseturul ning nõudlus toodangu järgi on ajas kasvav. Samas karmistuvad kliimapoliitilised meetmed ohustavad enim just Eesti põlevkivitööstust.»

Mäletatavasti plaanivad nii VKG kui ka suurim õlitootja Eesti Energia uut rafineerimistehast, mis võiks põlevkiviõli kvaliteeti oluliselt parandada ja lubab selle eest maailmaturul kõrgemat hinda küsida. Tehas suudaks aastas ümber töödelda 1,6 miljonit tonni vedelkütuseid. Projekti hinnanguline maksumus on 650 miljonit eurot ja valmimisaeg 2024. aasta. Õlitootjad on viidanud ja soovinud, et uuele tehasele võiks õla alla panna ka Eesti riik.

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles