Biolisandi nõue ajas hiigelkoguses diislikütust varuma (2)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
10. veebruar 2020, 14:55
Kütusemüüjad varusid läinud aasta detsembris vaat et rekordilises koguses diislikütust, et pääseda aina karmistuvast biokütuse lisamise nõudest.
Rahandusministeerium tegi täna avalikuks 2019. aasta maksulaekumise andmed. Kui varasematel aastatel torkas silma, kuidas aktsiisimaksud kokku kuivavad, siis mullu oli põhjust rõõmustamiseks. Detsembris voolas aktsiisiraha eelarvesse pea 65 protsenti enam kui 2018. aasta samal kuul. Terve aasta kokkuvõttes teenis riik aktsiisidelt 1,07 miljardit eurot, mida on 11,5 protsenti enam kui aasta varem.
Ülekaalukalt suurima panuse andis kütuseaktsiis, mida tuli riigikaukasse ainuüksi detsembris 110 miljonit ehk üle kahe korra rohkem kui tunamullu, kusjuures diislimaksu laekumine suurenes pea kolm korda. Massiivse varumise taga oli eelkõige see, et alanud aasta 1. jaanuaril karmistus oluliselt biokütuste lisamise nõue – igas liitris bensiinis ja diislis peab olema vähemalt 10 protsenti biolisandit. See tähendab, et tanklad saavad tänu varudele mõnda aega veel väiksema biodiisli ja etanooli sisaldusega kütust müüa, mis on odavam nii tanklale kui ka tarbijale. Biokütuste kohta saad lähemalt lugeda siit.
Rahandusministeerium prognoosib, et suur diisli kokkuostmine vähendab kütuseaktsiisi laekumist järgmise viie kuu jooksul. Ministeeriumi analüütikud arvutasid välja, et kui varumised valemist välja arvata, kasvas diisli deklareerimine ainult 3,2 protsenti enam kui 2018. aastal. Bensiiniaktsiisi laekumine aga hoopistükkis vähenes. Viimaste aastate trend on see, et diislikütuse kogused stabiilselt suurenevad, aga bensiini kogused kahanevad.
Osad praeguse valitsuse liikmed eesotsas rahandusminister Martin Helmega on lubanud töötada diisliaktsiisi langetamise nimel. Ministri sõnul võiks maksulangetus tuua autovedajad tagasi kodumaale tankima, suurendada meie ettevõtete konkurentsivõimet ning lõpuks kasvatada ka eelarvetulusid. Samas ütles rahandusministeeriumi üks võtmeametnik, maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov mullu sügisel, et diisliaktsiisi langetamine hoopis vähendab maksulaekumist ja paneks diisli usku eestlased veelgi rohkem saastava mootoriga autosid kasutama.
Viinapudeli pealt tuleb vähem
Alkoholimakse laekus mullu stabiilselt. Ehkki pärast juuli alguses toimunud aktsiisilangetust hüppas eeskätt kange alkoholi deklareerimine lakke (kasv 180 protsenti), on turg pärast kuumi suvekuusid jahenenud. Nii viina kui ka õlut on pärast juulit igal kuul rohkem deklareeritud, kuid sellest hoolimata langes aastane maksulaekumine 2,7 protsenti ja jäi 225 miljoni euro juurde. Põhjus 1. juuli 25-protsendilises maksulangetuses, mis tähendab, et ehkki ostetakse rohkem, laekub ühe pudeli pealt vähem raha.
Rahandusministeeriumi sõnul on piirikaubandus Lätiga oluliselt vähenenud. Seda kinnitab alates juulis vähenenud lühiajaliste piiriületuste arv. Põhjapiiril näitab muutuseid sadamate ja laevade müügitulu kasv, mis on samuti kiirenenud 2019. aasta teises pooles, kui eeskätt Martin Helme eestvedamisel alkoholiaktsiisid alla toodi.
Kokku kogus maksu- ja tolliamet mullu detsembris 814,8 miljonit eurot makse, mida on 17,1 protsenti rohkem kui 2018. aasta samal kuul. Kaheteistkümne kuu kokkuvõttes tasuti maksutulu 7,87 miljardit eurot ning see moodustas 101,3 protsenti eelarves planeeritust. Maksutulu kogukasvu vedasid eelkõige tööjõumaksud – sotsiaalmaksu laekumine kasvas pea 10 protsenti ja küündis 3,28 miljardi euroni. Käibemaksu laekumine suurenes 6,5 protsenti 2,55 miljardi euroni.