Kaupade import vähenes mullu protsendi võrra

BNS
Copy
Kaubalaev Muuga sadamas.
Kaubalaev Muuga sadamas. Foto: Eero Vabamägi

Võrreldes aasta varasemaga vähenes 2019. aastal kaupade import ühe protsendi võrra, eksport jäi samale tasemele. 

Seejuures esimese poolaasta kaubavahetuse suur kasv tasandas teise poolaasta kahanemise, teatas statistikaamet.

Möödunud aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,69 miljardit eurot ja selle vähenemist võrreldes 2018. aastaga mõjutas enim põllumajandussaaduste ning toidukaupade ekspordi suurenemine.

Suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Suurim ülejääk oli puidu ja puidutoodete ning mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuses.

Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 145 riigist; väliskaubanduse bilanss oli positiivne 137 riigiga. Euroopa Liidu (EL), sealhulgas Suurbritannia osatähtsus moodustas Eesti koguekspordist 70 protsenti ja koguimpordist 79 protsenti.

Kaubavahetuses ELi riikidega suurenes eksport kolm protsenti ja import ühe protsendi. ELi väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes: eksport kaheksa protsenti ja import seitse protsenti. 

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Aastaga suurenes kõige enam eksport Taani ja Hispaaniasse, kuhu veeti rohkem kütuseid – vastavalt 127 miljoni euro ja 86 miljoni euro eest. Enim vähenes eksport Singapuri ja Lätti – vastavalt 178 miljonit eurot ja 71 miljonit eurot. 

Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puidutooteid. Enim mõjutas eksporti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo 226 miljoni eurone kasv, transpordivahendite 142 miljoni eurone kasv ja mehaaniliste masinate 106 miljoni eurone kasv.

Kõige rohkem, 450 miljonit eurot, vähenes mineraalsete toodete väljavedu. Elektriseadmete eksport vähenes 184 miljonit eurot jooksevhindades. 

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 71 protsenti. Aastaga 2018 võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu protsendi võrra ja reeksport suurenes kolm protsenti.

Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu. Enim on suurenenud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja USA.

Kogu kaupade impordist toodi kõige rohkem kaupu Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Aastaga vähenes kaupade sissevedu kõige enam Valgevenest ja Hollandist, seejuures Valgevenest toodi vähem kütuseid ja Hollandist elektriseadmeid.

Enim suurenes import Rootsist, Lätist ja Leedust, seejuures Rootsist toodi rohkem sisse sõiduautosid, Lätist kütuseid ja Leedust elektriseadmeid. Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Aastaga vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete ja elektriseadmete sissevedu, suurenes aga transpordivahendite sissevedu.

Eelmise aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Aastavõrdluses suurenes eksport protsendi võrra ja import kolm protsenti. Enim mõjutas ekspordi kasvu teravilja müük ja impordi kasvu kütuste sissevedu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles