iDeal kampaania

Jaak Nigul: turistidele kaerajaani tantsimine ei too jõukust õuele

Pikaaegne ettevõtja Jaak Nigul leiab, et võõrtööjõud võib pakkuda Eesti tööstusele ajutist leevendust.

FOTO: Sander Ilvest

Ettevõtja Jaak Niguli sõnul vajab Eesti kaasaegset tööstust, sest turistidele kaerajaani tantsides ja neile rabasid näidates on keeruline edukat ühiskonda üles ehitada.

Postimees kirjutas eelmisel reedel, kuidas suur Kopli mööblifirma Fleming OÜ paneb pillid kotti ja koondab üle 200 inimese, kuna Eestis pole enam odav ega konkurentsivõimeline toota. Seepeale küsisime teistelt Eesti mööblifirmade omanikelt ja juhtidelt, kuidas neil praegu läheb.

Tartus tegutseva Tarmeko pikaaegne juht Jaak Nigul ütles, et Flemingu lahkumine on halb märk. «Nad pole olnud väga nähtav ettevõte, kuid on olnud üks tipptegija Eesti pehmemööblitootjate seas juba aastaid,» kiitis Nigul. Ta lisas, et pehmemööbli tootmine tähendab enamasti erinevate üksiktellimuste täitmist suuremas mahus ja see nõuab spetsiifilise väljaõppega oskustööjõudu.

Kas odaval tööjõul tuginevate ärimudelite aeg on Eesti mööblitööstuses läbi? «See hakkab läbi saama kõigis Eesti tööstusharudes, mitte vaid mööblitööstuses,» vastas Nigul, kelle sõnul on lahenduseks tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine. «Samas osa ühiskonna liikmeid ei soovi kaasaegseid ettevõtteid oma silmapiiril, n-ö tagahoovis, tegutsemas näha. Arvatakse, et turistidele vabaõhumuuseumis kaerajaani tantsimine toob jõukuse meie õuele.»

Siiski on tal kahju, kui Eestist lahkuvad ka väiksemat lisandväärtust pakkuvad ettevõtteid. «Puidutööstuste lahkumine mõjutaks eriti just maapiirkondi, kust riik on juba suures osas lahkunud. Turistidele tantsimisele ja neile rabade näitamisele on keeruline kaasaegset ühiskonda ehitada,» märkis ta.

Kas mööblitööstuse päästaks odavam välistööjõud, kellele ei peaks maksma vähemalt Eesti keskmist palka? Niguli hinnangul aitaks välistööjõud paremini mehitada töökohti, mis nõuavad mitut vahetust, sealhulgas öösiti töötamist.

Ettevõtja rõhutas, et puittoodete ja puitmööbli kadumist näha ei ole. «Selle asendamine plastmööbliga on sama kahjulik keskkonnale nagu naturaalse naha asendamine naftast kunstnahaga,» ütles ta.

«Naiivne on arvata, et saame tulevikus terendavas virtuaalilmas hakkama ilma käeliste oskustega ja reaalmaailma probleeme lahendada oskavate inimesteta. Vajame endiselt reaalseid maju elamiseks ja mööblit istumiseks, mis on suures osas puidust tehtud. Mõned jõukamad ka ühekordseid papptopse hommikuse tänava-cappuccino jaoks,» lõpetas Nigul.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles