Maksuamet nügib üürileandjaid: aastas jääb laekumata kümneid miljoneid

MTA saatis kirja inimestele, kes on viimase nelja aasta jooksul müünud kinnisvara ja müügitulu deklareerimata jätnud või kellel on eluruume, millelt ei ole üüritulu deklareeritud.

FOTO: Toomas Huik

Kuigi üürituru deklareerimine on maksu- ja tolliameti andmetel mõne aastaga kasvanud poole võrra, on maksuauk paisunud 22,2 miljoni euroni.

Maksu- ja tolliamet saatis möödunud nädalal kirja enam kui 5000 inimesele, kes on viimase nelja aasta jooksul saanud kinnisvara müügist või väljaüürimisest eeldatavalt tulu, kuid ei ole seda deklareerinud ega saadud tulult maksu tasunud.

Maksuauditi osakonna üksusejuhi Erkki Pauluse sõnul on aasta-aastalt eraisikute üüritulu deklareerimine kasvanud ja summad suurenenud. «Viimasel kolmel aastal (2016–2018) on eraisikute üüritulu deklareerimine kasvanud 16 miljonilt eurolt 25 miljoni euroni,» sõnas ta.

«Hoolimata deklareerimise kasvust on üüripindade hinnad aastatega kasvanud jõudsalt, mis põhjendab ka maksuaugu kasvu (mis 2017. aastal oli 21 miljonit eurot ja 2018. aastal 22,2 miljonit eurot). Seega kindlasti on veel pikk maa minna, et jõuda kõikide inimesteni,» rääkis Paulus.

Maksuameti eesmärk on kirjade saatmisel juhtida inimeste tähelepanu sellele, et neil võib olla midagi deklareerimata jäänud, mitte alustada iga võimaliku eksimuse tõttu menetlust.

«Sellised pehmed meetmed on reeglina palju tulemuslikumad. Üldjuhul on inimesed olnud mõistvad ning saavad aru, miks nad on kirja saanud. Me ei ole seni teinud detailset kokkuvõtet, kuna kirjasaajatel on aega vastata 7. veebruarini, aga reaktsioone on kindlasti olnud erinevaid. Kui oleme saanud lõpliku kokkuvõtte, siis teeme sellest kindlasti omad järeldused, kuidas teemale edaspidi läheneda,» rääkis Paulus, kelle sõnul selguvad esimesed tulemused ja nendest tulenevad järeltegevused arvatavasti veebruari keskpaigaks.

«Pärast tuludeklaratsioonide esitamist teeme lõplikud kokkuvõtted ja saame öelda, kas olime edukad või mitte,» ütles maksuauditi osakonna üksusejuht. Samuti on veel vara hinnata, kas ja kui palju makse välditi. «Tähele tasub panna, et kindlasti oli kirja saajate seas ka palju neid, kes tegelikult näiteks eluaseme müügi korral ei peagi oma tulu deklareerima,» lisas Paulus.

Maksu- ja tolliamet on järjepidevalt täiendanud riskimudeleid, et tuvastada võimalikud maksude vältimise kohad. Hinnangute andmisel võetakse aluseks andmed, mis on olemas nii ametil kui ka riigil tervikuna.

«Kinnisvara müük või omamine on küll fakt, mis kajastub riiklikes registrites, aga iga registrikande taga on ka eraldi taust, mida sealt kohe välja ei loe. Sellepärast olemegi võtnud inimestega ühendust ja palunud selgitada tehingute sisu. Näiteks senine tagasiside on suurel osal inimestest olnud, et neile rakendub elukohamüügi maksuvabastus, seega ei peagi nad teemaga rohkem tegelema,» märkis Paulus.

«Üüritulu osas saame samuti hinnata olemasoleva info põhjal, kas inimesel võiks olla üüritulu saamise potentsiaal. Näiteks kui inimesel on kuus korterit ja puuduvad ametlikult deklareeritud sissetulekud, siis tekib küsimus, millest ta oma kinnisvara haldab ning millest ta oma igapäevaseid kulutusi katab,» tõi ta näiteks.

Hea teada

Kirja said inimesed, kes on viimase nelja aasta jooksul müünud kinnisvara ja müügitulu deklareerimata jätnud või kellel on eluruume, millelt ei ole üüritulu deklareeritud.

Juhul, kui tulu on saadud, tuleb füüsilise isiku varasemate aastate tuludeklaratsioonid parandada hiljemalt 7. veebruariks ja tasuda ka intress. Kui tulu saadud ei ole, tuleb seda MTAle teatada ja vajadusel ka tõestada.

Seejuures tasub teada, et kui müüa enda elukohana kasutatud kinnisasja, siis müügilt tekkinud kasult maksukohustust ei teki. Selline maksuvabastus rakendub aga ainult ühele müügitehingule kahe aasta jooksul.

Tagasi üles