iDeal kampaania

Päästeliit ja Coca-Cola Fond käivitasid projekti Läänemere seisundi parandamiseks

  • Läänemere keskkonna parandamisega tegelevad rööbiti paljud organisatsioonid
  • Mereprügi kogumiseks ja käitlemiseks Eestis praegu töötavat süsteemi pole

Plastivastase kampaania fotolavastus Oahu Beach'i prügistatud rannal

FOTO: KATE NELSON / CATERS NEWS/Caters News Agency

Mereteadlased on Läänemere muret tekitavale seisundile nii palju tähelepanu juhtinud, et merd tõttavad päästma järjest uued algatused. Eelmisel nädalal sõlmisid Coca-Cola Fond ja Päästeliit Läänemere prügistamise vähendamiseks veerandi miljoni eurose lepingu.

Projekti Clean and safe Baltic Sea pakkus välja Päästeliit ning fond kiitis idee heaks, kinnitas liidu tegevjuht Kaido Taberland. Osalemist plastireostuse vähendamisele suunatud tegevustes on limonaaditootjal hädasti vaja, kuna rahvusvahelise liikumise Break Free From Plastic eelmisel aastal läbi viidud auditi kohaselt on Coca-Cola suurim üleilmse plastireostuse põhjustaja. Coca-Cola reageeris globaalse reostaja tiitlile pressiavaldusega, milles kinnitati, et nende pakendite jõudmine ookeani või mujale kuhu need ei kuulu, ei ole firmale aktsepteeritav.

«Töötame koos partneritega selle globaalse probleemi lahendamiseks, vähendades plastijäätmete jõudmist maailmamerre ning aidates puhastada merd olemasolevast reostusest,» seisis avalduses. Firma lubas jäätmete vähendamiseks panustada uute tehnoloogiate väljatöötamisse ning toetada kohalikke algatusi jäätmete keskkonnast kokkukogumiseks. 

«Coca-Cola visiooni Jäätmevaba Maailm eesmärk on aastaks 2030 koguda ja taaskasutada iga pudel või purk, mille firma on müünud. Eestis on meil suhteliselt lihtne, tänu hästi toimivale pandipakendisüsteemile jõuab 90 protsenti Coca-Cola joogipakendeid taaskasutusse,» selgitas Coca-Cola Baltikumi kommunikatsioonijuht Nele Normak.

Taberland märkis, et päästeliit on koostöös karastusjoogi tootjaga juba viis aastat korraldanud randades ja Naissaarel prügikoristustalguid ning Eesti-ülese aktsioonini jõudmine oli asjade loogiline jätk. Päästeliidus kureerib merepuhastusprojekti nõukogu esimees Rait Killandi, kes on ka Kaberneeme maa- ja merepäästeühingu pealik.

«Kunagi sai Kaberneemes käivitatud aktsioon «Mets puhtaks», mille eeskujul sündis hiljem ülemaailmseks kasvanud kampaania «Teeme ära!». «Meri puhtaks» võiks olla järgmine algatus, mis leiab uusi järgijaid ning laieneb üle maailma,» avaldas Killandi lootust. Projekt Clean & Safe Baltic Sea on põhiliselt suunatud merelkäijate mõtteviisi muutmisele, kuid tehakse ka reaalseid koristusaktsioone ning kogutakse randadest, väikesaartelt ja merest prügi.

«Tahame aidata paadiomanikel, sadamapidajatel ja rannaäärsetel kogukondadel mõista, kui habras on Läänemeri ning õpetada, kuidas seda rohkem hoida. Suitsukoni tundub väike asi, aga merd reostab koledasti,» tõi Killandi näiteks ning lisas, et see teadmine peab kohale jõudma mitte ainult paadiomanikele, vaid ka reisijatele paatides ja laevades ning ranna külastajatele. Projektiga on lisaks Kaberneeme ühingule liitunud Pärnu, Haapsalu, Juminda, Purtse ja Mustvee vabatahtlikud merepäästjad, kes aitavad sadamates keskkonnakaitseteemalisi teavitus- ja ohutuspäevi läbi viia. Lisaks kaasmeresõitjate teavitamisele võtavad vabatahtlikud ka kohustuse meres või väikesaartel prügi märgates see sadama jäätmekäitlusse toimetada.

«Ise prügi merre ei loobi ja õpetame ka teisi. Toome ära, kui meres on midagi, mis seal ei peaks olema või mobiliseerime jõud, kellega koos reostus kõrvaldada,» võttis Killandi päästeliidu projektiga liitunud vabatahtlike merepäästjate järgmise kahe aasta tegevusplaani kokku.

Läänemere puhastamisega tegelejaid on palju

Stocholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu teada on Läänemere seisundiga seotud palju tegevusi teadusprojektidest avalikkuse teadlikkuse tõstmiseni.

«Hinnanguliselt on Eestis mereteemal töös kümneid projekte ning koos Rootsi ja Soomega võib see arv ulatuda sadadesse. Kuna projektide rahastus pärineb erinevatelt allikatelt, siis täpset arvestust nende hulga ja rahalise mahu kohta keegi ei pea,» kommenteeris Piirsalu.

Mittetulundusühing Hoia Eesti Merd valmistab koostöös keskkonnainvesteeringute keskuse ja keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonnaga ette tegevuskava mereprügi ja ripakile jäänud kalapüüniste vastuvõtuks Eesti väike- ja kalasadamates. MTÜ programmijuht Marek Press ütles, et projekti algusjärgus paigaldati kogumiskonteinerid Toila, Hara ja Leppneeme sadamatesse, mida kasutavad nii kutselised kalurid kui ka hobikalastajad. Kogutava prügi hulga ja koostise analüüsi põhjal tehakse plaan mereprügi vastuvõtuks, kogumiseks ja käitlemiseks kogu Eesti ranniku ulatuses.

Nele Normak

FOTO: Coca-Cola Baltic

Selgitab Nele Normak, Coca-Cola Baltikumi kommunikatsioonijuht: 

2018. aasta jaanuaris avalikustas Coca-Cola visiooni «Jäätmevaba maailm»  (World Without Waste), millel on ambitsioonikas eesmärk – aastaks 2030 koguda ja taaskasutada IGA pudel või purk, mille Coca-Cola on müünud.

Eestis on meil suhteliselt lihtne – tänu hästitoimivale pandipakendisüsteemile jõuavad peaaegu kõik Coca-Cola joogipakendid taaskasutusse, näiteks plastpudelite tagastus on Eestis 90 protsendi ringis. See on valitsuse, tööstuste ning keskkonnaorganisatsioonide rohkem kui 10-aastase hea koostöö tulemus. Kuid paraku on rannakoristustalgutel näha, et mitte kõik plastpudelid ei ole taaskasutusse jõudnud. Ülemaailmselt tuntud joogitootjana on meil oluline roll ühiskonna keskkonnateadlikkuse ja pakendite taaskasutamise olulisuse tõstmisel.

Need on need teemad, millega Coca-Cola üksi hakkama ei saa ja nii teebki ettevõte ülemaailmselt koostööd selliste partnerorganisatsioonidega nagu Ellen MacArthur Foundation’s New Plastics Economy, The Oceans Conservancy / Trash Free Seas Alliance, World Wildlife Fund ning Teeme Ära.

Eelmisel aastal lisandus koostööpartnerite loetellu Eesti Päästeliit, kelle projekti eesmärgiks on aktiveerida kohalikud kogukonnad tegelema mereäärse keskkonna säilitamise, merereostuse, meresõiduohutuse ja merel toimuvaga seotud probleemide teadvustamisega. Samuti on eesmärk tõsta inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning suunata neid igapäevaste tegevuste juures teadlikumalt käituma. Päästeliidu projekt sai Eestis järgnevaks 2 aastaks Coca-Cola Fondi rahastuse summas 250 000 USD.

Sarnaseid projekte on Coca-Cola Fond toetanud ka teistes riikides. Eelmisel nädalal lansseeris Coca-Cola koostöös California Ülikooliga Benioffi projekti, mille eesmärk on koguda kokku jõgedes olev plast, et see ei satuks merre. Coca-Cola Fond toetab projekti 9 miljoni USD ning programmid hõlmavad nelja mandrit: Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika.

Coca-Cola Fond on The Coca-Cola Company peamine heategevusorganisatsioon, mis asutati 1984. aastal ning nende aastate jooksul on fond kogu maailmas panustanud enam kui miljard dollarit toetusi jätkusuutlike kogukonna algatuste toetamiseks. Alates 2010. aastast on The Coca-Cola Foundation toetanud 26 miljoni dollariga erinevaid taaskasutust propageerivaid projekte 57 partnerorganisatsiooni kaudu kogu maailmas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles