Sisuturundus
Kuidas digitaliseerimine aitab meie tööstustel maailma tippu jõuda?
Digitaliseerimisest räägivad tänapäeval kõik edumeelsed ettevõtjad. Kui palju on aga digitaliseerimine, automatiseerimine ja Tööstus 4.0 reaalselt Eesti ettevõtteid aidanud ja kui suur roll on selles riigi toetusel, arutlevad keemiatööstusettevõtte Mayeri Industries juht Imre Freiberg ning elektroonikatootja, Lõuna-Eesti suurima tööandja Enics Eesti juht Andres Kase.
Mayeri Industries plaanib tänu digitaliseerimisprojektidele arenguhüpet järgmisele tasandile
Eesti kapitalil põhinev tarbekeemiatehas Mayeri Industries on ettevõtte juhataja Imre Freibergi sõnul tegelenud tootmise digitaliseerimisega pidevalt ja järjekindlalt, kuid tegevused on olnud pigem vajadusepõhised ning kindla sihipärase üldplaanita. 2019. aastal viidi tööstuses EASi kaasrahastuse toel läbi ettevõtte digiaudit, mis kaardistas prioriteetsemad valdkonnad ja kavandas digiarenguks pikaajalise kava. Tegevustega on täna juba osaliselt EASi digitoetuse ja Norra Green ICT väikeprojekti toel alustatud ning hetkel valmistatakse ette osalemist järgmistes projektides: Norra ICT põhiprojekt, ressursitõhususe projektid, arenguprogramm.
«Meie selle aasta prioriteetsem tegevus on käivitada triipkoodidel põhinev laosüsteem, mis toimiks digitaliseeritud toormaterjali ja pakendite andmetest valmistoodangu väljastamiseni. Lisaks oleme tegemas investeeringuid mitme tarkvaraplatvormi kasutuselevõtuks, mis lihtsustavad andmeanalüüse, näiteks ostu-, müügi- ning finantsanalüüse ning muudavad andmekogumise kordades lihtsamaks ja kiiremaks,» räägib Freiberg. Ta lisab, et olulise muudatusena on kavas ka digitaliseerida ja automatiseerida juba tootmisprotsessi käigus toodangu kvaliteedianalüüside tegemine. Võimalikult palju plaanitakse automatiseerida toomisprotsesse, mis on inimestele rutiinsed, sundasendeid nõudvad, füüsiliselt rasked ning ohupotentsiaaliga.
17 aasta jooksul ligi 40 ühisprojekti EASiga
Alates 2003. aastast on Mayeri teinud EAS-iga tihedat ja edukat koostööd, tänaseks on koostööprojekte kokku juba umbes 40. Esimesed projektid olid ekspordiprogrammid, mis viidi edukalt läbi ja ettevõte on projektide sihtturgudel kanda kinnitanud. Ekspordivaldkonnaga seotult on kasutatud kõikvõimalikke EASi toetusmeetmeid välismessidel osalemiseks ning osavõtuks riiklikest ühisstendidest ning erinevatest kontaktreisidest. Koostöös on kasutatud ka erinevaid koolitusi ja nõustamisi turgude uurimise, turundustasuvuse, brändikujundamise, disainimise, kommunikatsiooni jms valdkonna koolitus- ja nõustamisprojektide raames.
«Meie teine koostöösuund on olnud projektid tootearenduse valdkonnas: kas konkreetse toote arendamisel või üldisemas mõttes innovatsiooni, arenguplaanide ja muude innovatsioonimeetmete raames. Koostöös oleme viinud läbi ka teede, gaasitrasside, valguskaablite, elektrivõrkude ja uute seadmete soetamisega seotud projekte,» räägib ettevõtte juht. «Olulisel kohal on koostöös olnud ka mitmesuguste valdkondade koolitus- ja nõustamisprojektid, mis on olud väga mõjusad töötajate kompetentsile. Viimase aja fookus on digitaliseerimisprojektidel, millega ettevõte soovib läbi viia olulist arenguhüpet järgmisele tasandile.»
Kuigi ettevõte teab tavaliselt oma puudujääke ja vajadusi väga hästi, on tal parendusteks võimalik eraldada siiski teatud ressurss, mida on alati vähem kui vajadusi. EASiga läbiviidud koostööprojektid aitavad Freibergi sõnul tuua selles aspektis leevendust ning palju arendustegevusi on koos võimalik läbi viia kiiremini ja suuremas ulatuses. «Samal ajal sunnib nii-öelda projektide bürokraatia looma oma soovides ja tegevusetappides suuremat selgust ning tegevuskavasid paremini läbi mõtlema. Võime öelda, et EAS-i poolt on alati olnud heatahtlik püüd leida kõikidele pisiprobleemidele mõistlik lahendus. Väga olulist tuge on andnud lisaressursside saamine, mis on võimaldanud teha rohkem, kui muidu oleksime oma vahenditega jõudnud,» nendib ta. «Projektide läbiviimisega seonduv ja EASi eestvedamisel toimunud kontaktreisid, seminarid, koolitused ning ja muu taoline on tohutult edendanud kogu meeskonda.»
Enics Eesti: digitaliseerimine üksi kasu ei too, vaja on luua tark sünergia
Tööstuselektroonikatootja Enics Eesti AS on aastaid hoidnud teravalt pilku tööstuse digitaliseerimise trendidel ja astunud vajalikke samme rahvusvahelistele klientidele paremate teenuste pakkumiseks. «Seejuures vaatame alati tervikut – tööstuse ja operatsioonide süstematiseerimist, automatiseerimist ja digitaliseerimist käsikäes,» rõhutab ettevõtte juht Andres Kase.
Viimase kolme aasta jooksul on Enics Eesti investeerinud ligi viis miljonit eurot nii hoonetesse kui ka erinevatesse seadmetesse. Eriti uhke ollakse modernse kvaliteedikontrolli tehnoloogiate üle, samuti on ettevõtte tulevikuvajadusi ja üha kasvavat toodete keerukust suurendatud tootmisvõimsust erinevate vahetestrite osas ning lisatud võimsust ka lakkimisrobotite näol. Enicsis püütakse vähendada lihtsamat käsitöömahtu igal võimalusel, sest nii ettevõte kui ka inimesed vajavad targemat tööd. Eestvedaja on ettevõte, aga kaasa peavad tulema töötajad, et kasvatada koos võimsuse tootlikkust. Ka ei ole tasuootusega tööjõuturuga võimalik kaasas käia faktilise tootlikkuse kasvuta.
Kase lisab, et suure panuse automatiseerimisse on andnud 14 automaatladu, mis võimaldavad kontrollida automaatselt inventari ja säästa põrandapinda. «Meie vahvad kolleegid on transpordirobotid, kes vuravad ringi ja tegutsevad segamatult. Loomulikult on selle taga tublid inimesed, sest robotite juurutamisega on nähtud omajagu vaeva. Usume, et sellised väikesed, aga elujõulised seemned tagavad heas pinnases tugevad digitaliseerimise viljapuud tulevikus!» Muide, Enicsi esimene transpordirobot pandi kokku Tallinna Tehnikaülikooli praktikandi poolt, kes pärast kooli lõpetamist tuli ettevõttesse arendusinseneriks.
Automaatsed lahendused aitavad reaalselt raha säästa
Enicsi insenerid tegelevad usinalt omapoolsete lahenduste leidmisega protsesside tõhustamiseks, näiteks ollakse katsetamas masinõppe ja masinnägemise lahendusi, et ennetada võimalikke kvaliteediprobleeme toodete pakkimisel. Ühtlasi arendavad insenerid hetkel trükiplaadidetailidele automaatlõikamise süsteemi, et vabastada inimesed tüütust mehaanilisest tööst. «Mõlemad lahendused aitaksid tulevikus säästa head raha,» on Kase kindel. Samuti on ettevõte võimaldanud inseneridele osalemise häkatonidel ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Tehnopoli korraldatud Targa Tööstuse arendusmaratonidel, mille Enicsi töötajad on lõpetanud esimese ja teise kohaga. Maratonide eesmärk on tõsta koostööd tööstusettevõtete ja IT-ettevõtete vahel ja selleks luuakse võistlustel tööstusettevõtete probleemidele tehnoloogiliste lahenduste prototüübid.
Kase sõnul saab julgelt öelda, et Enics on kaasaegne ja maailmatasemel ettevõte ja kuna ootused tootlikkuse kasvule on suured, jagub andekatel «digiaktivistidel» tegemist küllaga. «Samas ei piisa kindlasti ainult digitaliseerimise nutikusest, vaid oluline on väga hea tootmissüsteemide ja -protsesside tundmine. Digitaliseerimine loob kasu läbi targa sünergia, vastasel juhul võib see jääda lihtsalt moejooneks ja osaks mainekujundamise juures. Tähtsam on sisu!»
Digitaliseerimine on nagu malemäng
Käsikäes tehnoloogia, võimekuse ja võimsuse suurendamise ning automatiseerimisega tegeletakse Enicsis igapäevatööalase info liikumise digitaliseerimisega, et nii oskustöötajal, spetsialistil kui ka juhil oleks igast protsessist vajalik info igal ajahetkel võtta ning seda koos oluliste seoste ja suhetega. «Oleme palju investeerinud raportite digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, et saaksime õigel ajal ja õiges vaates vajalikku infot,» selgitab Kase. «Tugev algus on tehtud, aga pikk tee on veel minna. Reaalajas saadav info loob eelduse ja võimekuse jätkuvaks parenduseks ja kulude kokkuhoiuks ehk targaks rahakasutuseks.»
Kase hinnangul on Enics veel tehase ja ettevõttena digitaliseerimise teekonna alguses. «Ambitsioonid ja tahe on suur. Aga Tark Tööstus ei tähenda kindlasti ainult digitaliseeritust, vaid vajaduse, ajastuse, tehnoloogia, võimaluste, võimekuse, ressursside ja muude detailide süsteemi ning nende tundmist nii eraldi kui ka seostatud süsteemina. Mulle meeldib tuua siinkohal näide malemängu põhjal: oskustega ja tervikut tundev, vastase strateegiat jälgiv mängija teab, millal kasutada etturit või loovutada ratsu, et tagada teatud arvu käikude järel võit või tugevam positsioon. Seega, ilmtingimata ei loe ressursi hind või kaal, vaid süsteemi kui terviku kasutamise ja tunnetamise oskus kooskõlas otsustega. Samad on aluspõhimõtted ka digitaliseerimise puhul.»
Targa tööstuse kõrgeim tase on Enicsi juhi hinnangul Tööstus 4.0, millel on autonoomsus ning samas ühendatus maailmaga. «Alustamiseks piisab, kui oskaksime oma protsessidest leida osad või tegevused, mida saame muuta autonoomseks, seejärel omavahel suhtlevateks ja alles seejärel osaks suuremast süsteemist kuni ökosüsteemideni välja. See on väga põnev!»