Graafik ⟩ Eestist sai elektri netoimportija

Auvere elektrijaam.

FOTO: Aldo Luud

Möödunud aastal langes elektritootmine Eestis 39 protsenti 6,4 teravatt-tunnini, tarbimine vähenes protsendi võrra 8,6 teravatt-tunnini. Tootmine langes eelkõige põlevkivielektri arvelt, mis vähenes saastekvoodi kõrge hinna ning Auvere jaama rikete tõttu koguni poole võrra.

Eleringi teatel tarbiti märkimisväärselt rohkem elektrit möödunud aasta jaanuaris ja märtsis, samuti novembris. Aasta kokkuvõttes tarbiti Eestis 2,2 teravatt-tundi enam elektrit kui toodeti.

Võrdluseks: 2018. aastal toodeti Eestis elektrit 10,6 teravatt-tundi ning tarbimine oli 8,7 teravatt-tundi. Aasta kokkuvõttes ületas elektritoodang tarbimist 1,9 teravatt-tunniga.

Suuresti tänu põlevkivist toodetud energiale on Eesti olnud Euroopa Liidu energiasõltumatuim riik. 2017. aastal oli elektribilanss veelgi suuremas ülejäägis: toodangu maht oli 11,2 teravatt-tundi ja tarbimismaht 8,5 teravatt-tundi.

Lisaks suurenenud CO2 kvoodi hinnale, mis on paari aastaga kolmekordistunud 25 euroni tonni eest, on põlevkivielektri turule pääsu takistanud ka sooja talve tõttu madal elektri börsihind.

Auvere elektrijaam, mille toodang suudaks katta veerandi Eesti kogutarbimisest, oli soojusvaheti rikke tõttu pool aastat rivist väljas. Plokkide sulgemine sai teatavaks 2011. aastal, kui hakkasid kehtima Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivi uued nõuded. Direktiivi kohaselt on vanematel energiaplokkidel võimaldatud töötada kuni 17 500 töötunni ammendumiseni või kuni 2023. aasta lõpuni.

Taastuvenergia tõuseb

Taastuvenergiast elektri tootmine kasvas möödunud aastal 17 protsenti 1,9 teravatt-tunnini, samas kui mittetaastuvatest ehk fossiilsetest allikatest elektri tootmine langes ligi poole võrra ehk 4,5 teravatt-tunnini. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas aasta lõikes 21 protsenti kogutarbimisest.

 

Naaberriikidest liikus Eesti ülekandevõrku möödunud aastal võrreldes 2018. aastaga 61 protsenti enam elektrit ehk 5,6 teravatt-tundi. Eestist naaberriikidesse väljunud elektrienergia kogus kahanes 36 protsenti ehk 3,4 teravatt-tunnini. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog jäi 2018. aasta tasemele, olles ligikaudu 3,2 teravatt-tundi.

Lätis kahanes elektritootmine eelmisel aastal viis protsenti ehk 6,1 teravatt-tunnini, tarbimine langes kaks protsenti ehk 7,2 teravatt-tunnini. Tarbimisest ligi 85 protsenti kaeti Läti kodumaise tootmise arvelt, aastases arvestuses jäi Läti elektribilanss 1,1 teravatt-tunni ulatuses puudujääki.

Leedus kasvas elektritootmine 12 protsenti 3,6 teravatt-tunnini ja tarbimine tõusis ühe protsendi 13 teravatt-tunnini. Aasta kokkuvõttes jäi Leedu elektribilanss 9,3 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, siseriiklik tootmine kattis veerandi tarbimismahust.

Baltikumis kokku langes elektritootmine möödunud aastal võrreldes 2018. aastaga 20 protsenti 16,2 teravatt-tunnini. Tarbimine jäi aga eelnenud aastaga võrreldes samale tasemele ehk oli 28,8 teravatt-tundi. Kolme riigi elektribilansi defitsiit süvenes aastaga nelja teravatt-tunni võrra ja summaarne puudujääk oli aasta kokkuvõttes 12,6 teravatt-tundi ehk 43 protsenti kogutarbimisest.

Põhjamaades toodeti eelmisel aastal elektrit kaks protsenti vähem kui 2018. aastal ehk tootmine langes 387,8 teravatt-tunnini. Tarbimine kahanes 386,9 teravatt-tunnini ehk kaks protsenti ning seega oli elektri tootmine ja tarbimine peaaegu tasakaalus.

Riikide arvestuses tootis Rootsi 26,3 teravatt-tundi rohkem elektrienergiat kui tarbis, samas kui Soome jäi jätkuvalt puudujääki ning seda 20 teravatt-tunni ulatuses, Taani jäi puudujääki 5,6 teravatt-tunni ulatuses ning Norra jäi võrreldes 2018. aastaga, mil toodeti tarbimisest 10,3 teravatt-tundi enam elektrit, 2019. aastal 95 gigavatt-tunni ulatuses puudujääki.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles