Kiirem tehnika on toonud kaasa IQ languse

Foto: Erakogu

Tehnoloogia saadab meid tänapäeval igal sammul – taskus, kodus, autos, tööl, liikluses. Maailmas, kus kõik, seehulgas tehnoloogia, muutub üha kiiremaks ja kiiremaks, vajab inimene oma aju järjest vähem. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident Ivo Suursoo kirjeldab viimastel aastakümnetel toimunud muutusi nii heas kui halvas.

Viimased 20–30 aastat on tehnoloogia arengut vedanud Moore’i seadus, mis ütleb, et mikrokiibil olevate transistorite arv kahekordistub iga kahe aasta järel. Maakeeli panduna tähendab see, et arvutusvõimsused on ülikiiresti kasvanud. Tänased nutitelefonid on kordi võimsamad kui kunagised arvutuskeskused. Kaasneb positiivne trend: tehnoloogia on muutunud lõpptarbijale kättesaadavaks ja on hakanud elu lihtsustama.

Negatiivsetest trendidest või vähemasti ohumärkidest võib välja tuua fakti, et 2018. aastal tuvastati keskmise mõõdetud IQ langus Euroopas. Kuni selle ajani oli kestnud Flynni efekt ehk mõõdetud IQ oli kümnendi kohta kasvanud kolm punkti. Selle põhjuseks võib lugeda fakti, et tavapärastes elusituatsioonides on üha vähem vaja aju pingutada – liigeldes ka tuttavasse kohta, kasutame navigatsiooniäppe.

Kui viimast kolme kümnendit vaadata, siis on minu jaoks põnevamad ja märgilisemad järgmised tehnoloogiarakendused:

• Vahemik 1990–2000 oli infoühiskonna kasvuajastu interneti leviku ning SMSi tekkimisega mobiiltelefoni. Üleminek faksiga saadetud dokumentidelt e-kirjale ning seejärel masin-masin-infovahetusse on massiivselt kiirendanud äriprotsesse maailmas.

• 2000–2010 oli niinimetatud mobiilistumise ajastu. Sinna jäi nutitelefonide tulek, aga ka Eesti e-eduloo tekkimine. Nutiajastuga tulid kommunikatsioonikanalite nagu Facebook ja Twitter paisumine, aga ka Skype’i  tekkimine. Kümnend muutis meedia tähendust.

• Viimase kümme aastal oleme näinud eelkõige platvormimajanduse kasvu (Uber, AirBnB, Bolt, Spotify, Wolt jne) ning nutividinate ajastu algust. Kümnendi positiivne jälg tuleb platvormipõhistest mugavusteenustest, mis on liigutanud tajutava väärtuse tootelt toote mugavaks kasutamiseks loodud teenusele. Kasutaja on pigem nõus sõitma väiksema taksoga, kui tellimine on mugavam. Negatiivsena paistab välja sotsiaalmeedia paisumine «justkui meediaks» ja uudise usaldusväärsuse langus ning inimeste meediaharjumuse liikumine pealkirja tarbimisele.

Mida toob tulevik?

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb järgneva 40 aastaga tööealiste arv ning kasvab 65-aastaste ja vanemate osa. Et lisandväärtuse tootjaid jääb vähemaks, saab jõulise lisandväärtuse kasvu aluseks Eestis olla toote ja teenuse innovatsioonil põhinev majandus. On oluline, et kõik majandusharud loovad koos teadus-arenduse ja IKT-ga nutikaid tooteid ja teenuseid. Täpselt sama fakti ees seisavad meie tööstuse konkurendid mujal. Gartner ennustab, et 60 protsenti tänastest keskmise suurusega ja väikeettevõtetest satuvad raskustesse, kui ei lähe kaasa tehnoloogia arenguga. Põhjus on tehnoloogiahiidude ja digitaalsete startuppide turuosa kasv järgnevatel aastatel – kahe survegrupi vahel läheb kitsaks.

Et arenguhüpe toimuks, tuleb teha suuri ja julgeid muutusi. Potentsiaal majanduse arenguks IKT-võimaluste kaudu on endiselt väga suur, eriti erasektoris, kus digitaliseerituse tase on võrreldes teiste riikidega madal. Näiteks on riigi toetus sobiva innovatsioonikeskkonna loomisel endiselt vähene; tööstuse võimekus ja tahe protsesse digitaliseerida, automatiseerida ning robotiseerida on ebapiisav; hariduses digipöörde tegemisel on ülioluline, et õpetajatest ei oleks puudust ja et nad oleks valmis sisulisteks muutusteks õpimeetodites. Innovatsiooni ja tehnoloogiat stimuleerivad ning eelneva eelduseks olevat haridussüsteemi arengut toetavad ühiskonnad on järgmise paari kümnendi võitjad.