Sisuturundus

Põllumajandus ja toidutööstus pakuvad Eestile toidujulgeolekut

FOTO: Roomet Sõrmus

Eelmisel sajandil oli toidutootmine kogu maailmas pakkumisekeskne ja põhieesmärk oli toiduga kindlustatus. Tänaseks on jõutud nõudlusekesksele toidutootmisele: ettevõtjad peavad väga kiiresti mõistma ja täitma tarbijate vajadusi, sealhulgas laiemalt ühiskondlike hüvedega seotuid.

Eesti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis igapäevase toidujulgeoleku tagaja. Eesti põllumajandusmaa ja metsaressursi kasutamine aitab riigil biomajandust arendada, majanduskasvu soodustada, riigieelarve tulu suurendada, eksporti kasvatada ja maapiirkonnas töökohti kindlustada.

Kui suur on põllumajandus- ja toidutööstusvaldkond?

Põllumajandus annab umbes üks-kaks protsenti Eestis loodud lisandväärtusest ning selles valdkonnas töötab kaks protsenti hõivatutest. Toidutööstuses töötab samuti umbes kaks protsenti hõivatutest ja see annab kaks protsenti lisandväärtusest.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtusest on suurim osa piimal (28 protsenti) ja teraviljal, kaunviljal ja õliseemnel (24 protsenti). Veised, sead, lambad ja kitsed ning linnud annavad 21 protsenti; kartul, puu- ja köögivili, lillekasvatus ja puukoolid 8 protsenti põllumajanduse kogutoodangust. Toidutööstus annab 13 protsenti töötleva tööstuse lisandväärtusest ning enim toodangust annavad piima- ja lihatööstus (vastavalt 24 protsenti ja 19 protsenti).

Eesti põllumajandus ja toidutööstus on ekspordikesksed tegevusalad, andes umbes kaheksa protsenti Eesti kaupade koguekspordist. Euroopa Liiduga liitumisest alates on eksport suurenenud, samas on väliskaubanduse puudujääk toidukaupade puhul püsinud. Isevarustatus on tagatud teravilja, piima ja piimatoodete ning õliseemnetega. Kuigi viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud rohkem kui sajasse erinevasse riiki, on valdavad sihtturud lähiriigid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Suurima panuse eksporti annavad piimasektor (21 protsenti), teraviljasektor (12 protsenti) ja kalasektor (10 protsenti).

Euroopa Liit julgustab Eesti ettevõtjaid investeerima

Suure arenguhüppe on Eesti põllumajandus teinud viimase 15 aasta jooksul. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on pakkunud stabiilse majanduskeskkonna kodumaise põllumajanduse arendamiseks ning julgustanud ettevõtjate mahukaid investeeringuid tootmise kaasajastamiseks ja ressursitõhususe ning keskkonnahoiu suurendamiseks. Üha rohkem kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi, et optimeerida protsesse ja suurendada efektiivsust. Esmatootmises on märksõna liikumine niinimetatud täppistootmise suunas. Nagu teisteski majandusharudes, on tulevikuväljakutsed taime- ja loomakasvatuse ulatuslik digiteerimine, mis põhineb kasutataval väga moodsal tehnoloogial ning ettevõtjate innovatsioonivalmidusel. Toidutööstuse areng võrreldes põllumajandusega pole olnud nii kiire. Ettevõtjad on küll investeerinud uutesse seadmetesse ja toonud turule uusi tooteid, kuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on olnud tagasihoidlik.

Jõulise arenguhüppe on teinud toidu väiketootjad, pakkudes traditsioonilisi, uusi ja innovaatilisi põhiliselt käsitööna valminud tooteid. See rikastab Eesti tarbija toidulauda, annab tööd kogukonnale, aitab säilitada elu maal ning hoiab elus rahvuslikud retseptid ja valmistamisviisid.

Tagasi üles
Back