Puidutööstuse hüppeline areng jätkub ka tulevikus

Foto: Shutterstock

Mets ja puit on Eestimaa au ja uhkus. Ka puidutööstus on tänu kohalikule toorainele Eestis kõrgel tasemel. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja sõnul on peamised muutused toimunud tänu digilahendustele ning ka tulevikus ootavad meid tänu tehnoloogiale põnevad lahendused.

Mis on peamised muutused, mis on toimunud viimase 20–30 aastaga metsa- ja puidutööstuses?

Puidutööstus alustas pärast Eesti taasiseseisvumist enamvähem nullist. Puudus põllumajanduse ja toidutööstusega võrreldav nõukogude ajal välja ehitatud infrastruktuur. Nullist alustamine pöördus samas konkurentsieeliseks. Ettevõtted alustasid väheste vahenditega, kuid investeerisid teenitud tulu tagasi ettevõtetesse, võttes kasutusele aina paremaid tehnoloogiaid, tänu millele on täna Eesti puidutööstus rahvusvahelisel tasandil hinnatud ja konkurentsivõimeline. Lisaks sundisid juba varakult Eesti turule sisenenud skandinaavia ettevõtted ka kohalikul kapitalil põhinevatel ettevõtteid kiiremini arenema. Eelkõige on metsa- ja puidutööstuse arengut edasi aidanud automatiseerimine ja digitaliseerimine. Puidutööstus on üks enim automatiseeritud tööstusharusid Eestis ja investeerib aktiivselt digitaliseerimisesse.

Mis on tööstuse tulevikusuunad, kuhu pürgitakse ning millal Eestis võiks nendest osa saada?

Puit on suurepärane materjal: taastuv, hästi töödeldav, inimlik. Puidust tooted on hea võimalus tarbimise keskkonnajalajälge vähendada. Seejuures on puidust võimalik teha pea kõiki tooteid, mida me iga päev tarbime, alates majadest ja lõpetades riiete ning elektroonikakomponentidega.

Maailmas areneb väga kiiresti puidu keemiline väärindamine, mille tulemusel valmivad just põnevamad tooted nagu uued ja keskkonnasõbralikud tekstiilid, pakendid, bioplastid, laboris juba süsinikkiud ja palju muud. Kuigi keemiline väärindamine on üldiselt väga teadus- ja kapitalimahukas, on siiski õnneks ka Eestis näha suundumusi trendiga kaasa liikumiseks. Nii Tartu ülikoolis kui ka Tallinna tehnikaülikoolis on teadlasi, kes teemat oma nurga alt uurivad. Loodetavasti õnnestub meil leida ka keemilises väärtusahelas väikeriigile sobiv ja jõukohane nišš.