iDeal kampaania
Sisuturundus

Eesti toidutööstust kujundab Eesti inimene

FOTO: Shutterstock

Eesti omamaine toidutööstus on arenenud koos riigiga ja teekond jätkub. Võrreldes sügava nõukogude ajaga, kui tekkis võimalus luua ettevõtteid ning erastada olemasolevaid, on tänaseks tohutult palju muutunud. Pikkade traditsioonidega ettevõtted nagu Kalev, A. Le Coq, Liviko, Salvest ja Leibur said uued, eraisikutest omanikud, kelle motivatsioon tootmist arendada oli suurem kui kolhoosil või kaubastul. Lisaks asutati uusi toidu- ja joogitootmisi, mille toodetest on tänaseks saanud samuti klassikud.

Eksport omandas absoluutselt uue tähenduse ning oli Eesti ettevõtjatele väga suur ülesanne, aga nad on sellega saanud hästi hakkama – täna ekspordime enam kui sajasse riiki üle maailma. Selleks on ettevõtetel tulnud investeerida seadmetesse, hoonetesse, tootearendusse ja muidugi inimestesse, kes valmistaksid maailmatasemel kvaliteediga tooteid ning suudaksid ka välisriikides läbirääkimistelaua taga tooteid pakkuda ja õiguste eest seista.

Euroopa Liit tõi uued nõuded ja võimalused

2004. aastal astus Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja see tähendas rangete nõuete täitmist nii tootmishügieeni kui ka toiduohutuse järgimisel. Ettevõtted pidid tegema suuri investeeringuid tootmiste euronõuetega kooskõlla viimiseks ja selleks võeti ka hulk laene. Samas olime kohe suure avanenud Euroopa Liidu siseturu osalised. See aitas ja kergendas eksporti, sest Eesti on väike riik ja kui me ei suuda eksportida, pole meil vaja praeguses mahus põllumajandus- ega toidutootmist.

Tootearenduse ja pakendite areng on olnud kiire. Järjest olulisemaks on muutunud tarbija mugavus, aga ka tootmise keskkonnamõju vähendamine. Kuidas toorainet kõige paremini kasutada, leida plasti asemele materjalid, mida saaks ringlusesse võtta ja mis sobiksid toidu- ja joogitööstusele, tööjõunappus – need küsimused jäävad meid saatma aastateks.

Tootearendust suunab tarbija oma eelistustega. Ettevõtetele on kindlasti väljakutse valmistada maitsvad ja sobilikud tooted olukorras, kus kaubavalik on lai ning poelettidel peab konkureerima importtoodetega. Eestimaalased hindavad kohalikku toitu ja peavad seda usaldusväärseks – tunnustus pole aastatega niisama tulnud ja seda tuleb hoida. Kohalike toodete tarbimine jätab ka keskkonnale väiksema jalajälje.  

Viimaseid aastaid iseloomustavad väikeettevõtluse plahvatuslik kasv, e-kaubandus ja laadakaubandus, mille üle on vaja tõhusamat järelvalvet ning kõigi turuosaliste panust. Võime olla uhked, et oleme 30 aastaga üles ehitanud tugeva ja tunnustust vääriva kodumaise toiduainetööstuse, mis annab  tööd ja leiba kümnetele tuhandetele eestimaalastele ning toob tuntust riigile. Oleme keeruliste ja muutuvate aegade võimalused hästi realiseerinud ja igati konkurentsivõimelised – Eesti toit ei ole enam ammu ainult hapupiim ega rukkileib, vaid palju mitmekesisem, kaasaegsem ja see on hea.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles