Sisuturundus
Tekstiilitööstust ootavad ees suured muutused
Tekstiili- ja rõivatööstuses toimuvad Euroopas ja mujal radikaalsed muutused, mida mõjutavad nii lõpptarbijate muutuvad ootused kui tehnoloogia areng. Muutustele annavad hoogu hiljuti kinnitatud Euroopa Komisjoni ambitsioonikad kliima- ja keskkonnaseisukohad. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevjuht Ruta Rannala tutvustab tekstiilitööstuse tulevikku.
Üle 180 Euroopa tekstiilitehnoloogia platvormi liikme ja muude sidusrühmade esindaja 30 riigist kogunesid 2019. aasta alguses Brüsselisse, kus nad diskuteerisid Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse tulevase kümnendi tehnoloogia, tööstuse ja poliitilisi suundade üle. Ühiselt veenduti, et lähikümnendil tuleb globaalne tekstiilisektor muuta jätkusuutlikumaks, vastutustundlikumaks ja tarbijakesksemaks, vältida ressursside raiskamist ja vähendada tootmise kahjulikku mõju keskkonnale.
Kolm tulevikusuunda
Ringne ehk CIRCULAR suund näeb ette, et praegune toodete lineaarne elutsükkel «toode – kasutamine – utiliseerimine» tuleb asendada ringsema mudeliga, mis kas taaskasutab materjale tööstuslikus tsüklis korduvalt või tagastab need peale ümbertöötlust ohutult bioloogilisse ringlusse.
Eelkõige avaldub lineaarne käitumismuster kiirmoe ehk lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud rõivaste, aga järjest rohkem ka kodutekstiilide puhul, mistõttu tekib üüratu kogus tarbimisjärgseid tekstiilijäätmeid. Eriti hull on olukord, kui jäätmeteks muutuvad kiirmoe ületootmise või valede turundustegevuste tõttu täiesti uued kasutamata tooted.
Huvipakkuv lahendus on tekstiilijäätmete mehaanilise ümbertöötamise alal jäätmete või tootmisjääkide lammutamine uueks kiuks. Sellist tööstuslikku jäätmekäitlust rakendatakse juba Rootsis, Saksamaal, Hollandis ja mujal. Ka juurutatakse tekstiilide keemilist ümbertöötlust uueks keemiliseks toormeks.
Eestis on globaalse trendi suunanäitaja AS Wendre. Äsjaesitletud tootekollektsioonis on täidismaterjal patenteeritud TENCEL ™ x REFIBRA ™ kiud, mis saadud muude toodete, näiteks rõivaste tootmisjääkidest.
Taastuvtoormepõhine ehk BIO-BASED suund proovib pidurdada fossiilmaavaradest toodetavate tekstiilkiudude näiliselt peatumatut turuosa kasvu. Seda põhjustavad poliitilised ja turusurved, mille eesmärk on aeglustada fossiilse süsinikdioksiidi atmosfääri eraldumist ning maakera (mikro)plastilist reostust. Ehkki peamised looduslikud kiud (näiteks puuvill või vill) tõenäoliselt ei täida nende tootmise vähendamisel tekkivat lünka, loodetakse, et keemiliste tselluloos- ja muudel biopolümeeridel põhinevate kiudude osa kasvab edaspidi märgatavalt.
DIGITAL ehk tootmise, tööstuslike tarneahelate ja turustamise digitaalne ümberkujundamine on tekstiili- ja rõivatööstuses vältimatu uuendussuund. See ei võimalda ainult andmeid erinevate äriprotsesside optimeerimiseks ja kiirendamiseks kasutada, vaid loob enneolematu tasemega läbipaistvuse üldistes väärtusahelates. Heaoluühiskonna teadlikule tarbijale läheb jälle korda, kes ja kus on valmistanud toote, milline on selle kasutusiga ja kui suur on jälg keskkonnale.
Teine oluline uuenduste ja võimaliku ärikasvu võimalus on digitaaltehnoloogiad tekstiili- ja moetoodetes nutikate tekstiilide kujul. Siin on meie ettevõtetel ja kõrgkoolidel juba huvipakkuvaid lahendusi ja prototüüpe, näiteks AS Protex Balti targad merepääste kombinesoonid või arendustööd Tallinna Tehnikakõrgkooli ja AS Profline koostöös.
Eesti rõiva- ja tekstiiliala ettevõtetel tasub mõelda uutele suundadele, kuna ELi toetus tekstiiliuuringutele ja innovatsioonile programmide nagu HORISON 2020 kaudu võib lähiaastatel kasvada. Palju tekstiiliinnovatsioone ajenduvad Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika võtmeteemadest nagu biomaterjalid, personaalmeditsiin või tervishoid, tootmise ja teenuste digitaliseerimine, muuhulgas tehisintellekti juurutamine.