Sisuturundus
Eksport sunnib masinatööstust innovatsioonile
Masinatööstus on iseseisev ja traditsioonidega tööstusharu. Et masinaehitus varustab teisi tööstusharusid seadmete, mehhanismide, süsteemide, konstruktsioonide ja muude tööstuslike lahendustega, avaldab ta suurt mõju majandusharude arengule.
Masinatööstus on kiiresti arenev tööstusharu. Kiireid arenguid on märgata nii tööstuslikes lahendustes (paindtootmissüsteemid, tööstusrobotid, digitaalsed kaksikud, targad tootmissüsteemid) kui ka lõpptoodetes, mis on kvaliteetsed, kliendisõbralikud, suure funktsionaalsuse pagasiga. Mobiiltelefon või auto ei ole täna kaugeltki enam sellised, mis need olid 20 aastat tagasi.
Konkurentsis püsivad vaid eesrindlikud
Konkurents on liikumapanev jõud. Et meie masinatööstus on orienteeritud peamiselt eksportturgudele, on muutustega kaasas käimine paratamatu. Tavaliselt on masinatööstuse ekspordi osa olnud 25–30 protsenti Eesti töötleva tööstuse ekspordist. Konkurentsivõime alus on pidev tootlikkuse kasv ja arneg tööstusharus tervikuna ja igas ettevõttes eraldi.
Arengud aga toimuvad maailmas kiiresti. 2013. aastal käivitanud niinimetatud neljas tööstusrevolutsioon on neid kiirendanud ning olulisel kohal on neis digitaliseerimine. Tänapäeval ei piisa töökoha robotiseerimisest. Et töökoht oleks konkurentsivõimeline ka rahvusvaheliselt, eeldatakse, et see on integreeritud tööstusinterneti võrgustikku, on väga paindlik ja seda on võimalik kiiresti ühildada tööstussüsteemi elementidega, töökohas on võimalik sisendeid kiiresti ja odavalt muuta tooteks (digitaalsed kaksikud), töökoht on võimeline ise tegema juhtimis- ja tehnoloogilisi otsuseid (tehisintellekti rakendused) ja loomulikult on see seotud digitehnoloogia rakendustega ettevõttes. Sellisete töökohtadega ettevõte on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, kui on korralikult paika pandud turundustegevus ja tootmisprogramm.
Digitaliseerimise, automatiseerimise, kulusäästliku tootmise rakenduste ja muu säärase kasutamisel oleme masinatööstuses keskmike hulgas. On väga eesrindlikke ettevõtteid, aga põhimass on ikka tagapool. Nii on olnud kaua ning maailm liigub kiirel sammul eest ära. Tasa ja targu talitamise üks põhjus võib olla ka ambitsioonikuse ja vajaduse puudumine, sest ettevõtetel puuduvad oma tooted, mida maailmas pakkuda.
Trendid on kvaliteet ja digitaliseerimine
Tootmise trendid on toodete suur nomenklatuursus, toodete lühike eluiga, surve toote hinnale ja klientide kõrged ootused kvaliteedile. Nende kaasaegse tootmise omadustega peab iga tootja konkurentsispüsimiseks arvestama. Seetõttu on muutunud tootmissüsteemide iseloom ja kogu tootmiskorraldus. Digitaalsüsteemide kasutuselevõtt kogu väärtusahelas ei ole enam midagi uut. Euroopa arenguprogrammid on orienteeritud digilahenduste arendusele ning järjest enam rakendatakse tehisintellekti lahendusi tootmisseadmetes ja tootmissüsteemide kasutamises. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu toote kvaliteedile – kvaliteedivigu ei andestata. On tulnud ka uued niinimetatud vigadeta tootmise lahendused.
Lahendusi on palju, kuid kõik need on loogilised ja sobituvad muutustega ühiskonnas. Samas nõuavad need ettevõtetelt muutusteks valmisolekut, juhtidelt aga ambitsioonikust ja teadmisi. Maailma arenedes on paratamatu arengud Eesti töötlevas tööstuses.