Sisuturundus

Riik saab logistikasektori arengut ja konkurentsivõimet kasvatada

FOTO: Shutterstock

Me puutume iga päev kokku logistikaga. Kui palju mõtleme Hiinast oma ukse taha jõudnud paki teekonnast? Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist sõnutsi on logistikasektori olulisemad märksõnad digitaliseerimine ja automatiseerimine.

Viimased aastakümned muutuste tuules

Põhilised muutused, mis viimaste aastakümnete jooksul logistikas on toimunud, saab jagada neljaks:

• Konteineriseerumine ja üleminek multimodaalselt intermodaalsele transpordile, mille tulemusena on sadamates ja raudtee-terminalides asuvate ladude vajadus vähenenud, sest konteiner on oma olemuselt niinimetatud liikuv ladu. Tulemusena on tarvis vakantseks jäänud ladudele ja terminalidele uus rakendus leida.

• Muutused on toimunud ka transpordis tarbitavate kütuste osas. Rasked ja väävlirikkad kütused on asendunud kergemate ja puhtamatega ning tulevik on üha kasvava gaasi-, elektri- ja ilmselt ka vesinikutranspordi päralt.

• Logistikat on tugevalt mõjutanud ka e-kaubandus, mis on kaasa toonud tihedamad ja kiiremad tarned ning tarnepartiide vähenemise. Muutus on avanud uue potentsiaali viimase miili logistikaga tegelevatele ettevõtetele nagu Cleveron ja Starship ning otse Hiinast Eesti ostjale postkasti, koduuksele või pakiautomaati tarnimisest on saanud igapäevareaalsus.

• Hiina Uue Siiditee initsiatiiv on lisaks Aasia ja Euroopa vahelistele mere- ja õhuvedudele avanud kolmanda alternatiivi, mis on mereveost kordi kiirem ja lendamisest kordi soodsam raudtee-konteinervedu. Euroopas on jätkuvalt valdav transpordiviis autoveod, vaatamata jõulistele katsetele veoseid maanteelt raud- ja veeteele suunata. Peamised põhjused on autovedude paindlikkus, kiirus ja tellimise lihtsus.

Eesti võib saada praegusest suuremat kasu

Riigil on väga suur osa logistikavaldkonnas: riigil on sadamad, raudteed, kuhu on tehtud väga suuri investeeringuid. Neid on ainult osaliselt kasutatud. Eestit läbiv logistikaahel on kvaliteetne ja kiire, aga palju tuleb teha konkurentsivõime tõstmiseks. Seda saab riik teha koos ettevõtjatega. Riigi otsustada on seadused, määrused, regulatsioonid, paljude tasude suurused ja lepped teiste riikidega. Valdkonnale tuleks palju rohkem tähelepanu pöörata ja otsustes arvestada turuosaliste ja ekspertidega. Vaid nii saab kasvatada konkurentsivõimet ja suurendada eesti riigi tulu.

 
Tagasi üles
Back