Õliühingu juht: järgmine hinnaraputus kütuseturul võib tulla märtsis (2)
25. jaanuar 2020, 12:23
/nginx/o/2017/03/10/6429767t1h3c2a.jpg)
Järgmine suurem hinnaraputus võib naftaturul toimuda tänavu märtsis, mil lõpevad naftakartelli OPEC tootmiskärped, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Pärast aasta alguse pingelisi päevi Lähis-Idas, mis avaldas kiiret mõju ka nafta maailmaturuhindadele, on musta kulla turul toimunud märkimisväärne rahunemine.
Pärast kindral Solemaini tapmist jaanuari hakul reageerisid naftaturud järsult – Brenti naftabarreli hind hüppas pea 70 dollari tasemele. Siiski on turul toimunud tähelepanuväärne jahtumine ja naftahind on viimase kahe nädala jooksul tulnud stabiilselt allapoole, jõudes praeguseks juba 61 dollari tasemele.
Suurim roll on selles Lähis-Ida geopoliitiliste riskide taandumisel – raske on näha, et ilma rahva poolehoiuta suudaks Iraani valitsus oma ähvardused ellu viia ning pärast kalkuleeritud ja väga vaoshoitud vastust USAle kindrali tapmise eest, on Iraani geopoliitiline gambiit naftaregioonis ilmselt selleks korraks läbi.
Siiski pole sisepoliitilised pinged piirkonnas päris maha jahtunud. Maailma suuruselt neljanda naftatoodanguga Iraagis oli kuu aja jooksul juba teine naftaväli sunnitud oma tegevuse peatama, kuna streigid ja valitsusvastased väljaastumised muutsid töö võimatuks. Vahemere-äärne suur naftatootja Liibüa oli aga alles paari päeva eest sunnitud kogu oma naftatootmise lõpetama aktiivse sõjategevuse tõttu. Ometi ei reageerinud turud nendele uudistele suure hinnatõusuga – Liibüa pikaajalisest ebastabiilsusest tulenev tarnerisk on juba turuhindadesse sisse arvestatud ja Iraagi toodangu vähenemist suudavad samas piirkonnas asetsevad suured naftariigid – Saudi Araabia ja Ühendemiraadid – lihtsalt katta.
Järgmine suurem hinnaraputus võib toimuda aga märtsis – kuni selleni kehtivad detsembris kokku lepitud naftakartelli OPEC tootmiskärped. Kokku 1,7 protsendilises maailma naftatoodangu vähendamises kokku leppinud riigid soovivad hoida stabiilset turuhinda ja samas avaldada survet maailma suurima naftatootja USA kildanaftatootjatele. Viimased on muutnud turu toimimisloogikat – kuna kildatootmist on võimalik kiiresti ja väikse alginvesteeringuga püsti panna, siis suudavad USA tootjad kiirelt sobiva hinna juures täiendavat tootmist turule tuua ja seega vähendada ka hinnalae survet. Tänu kildatootjatele on märkimisväärselt väiksem väljavaade, et jõuame taas 120–130 dollarilise naftabarreli hinna juurde. Teataval määral on naftakartellil ka õnnestunud USA tootjaid turult välja pressida – indikatsioonid näitavad, et kuigi USA naftatoodang jätkab kasvamist, siis kasv toimub kahanevas tempos.
Huvitavalt võib lähikuudel muuta naftaturu toimimisloogikat Aasia ja eriti selle suurim majandus Hiina. Maailma kaks suurimat majandust – USA ja Hiina – leppisid jaanuari alguses kokku kaubandusleppe esimeses faasis ning suurenev kindlus sellest tulenevate maailmamajanduse kasvuväljavaadete osas omab pikaajalist positiivset mõju ka naftahinnale.
Samas usub osa analüütikuid, et nn Hiina viirus võib omada märkimisväärset lühiajalist mõju hindadele ning tuua nafta hinda umbes 5 protsenti praegusest veel allapoole. Viiruse epideemia vähendab inimeste valmisolekut reisida ja näiteks SARSi viirusepuhang vähendas 8 protsenti lennureisijate hulka. Kuna lennundus on arvestatav naftatoodete tarbija – umbes 8 protsenti globaalsest nõudlusest tuleneb lennundusest – siis omab ka selline lühiajaline lennuaktiivsuse langus arvestatavat mõju nõudlusele.
Samas, nagu ajalugu on näidanud, võib päevaga kogu naftaturg pea peale pöörduda ja seetõttu võivad analüütikute arvamused kategooriliselt pöörduda nii turusentimendi muutumisel kui ka geopoliitiliste pingete ilmnemisel.