Kasvav riigivõlg: valitsus maksis osa suurest laenust tagasi

Valitsuspartnerite liidrid Helir-Valdor Seeder, Mart Helme ja Jüri Ratas.

FOTO: RAIGO PAJULA/AFP

Värsketest Eurostati andmetest nähtub, et Eesti valitsussektori võlakoormus kerkis kolmandas kvartalis aastaga 390 miljoni euro võrra ehk 18 protsenti ligi 2,55 miljardi euroni. Lähemal uurimisel selgus, et osa võlakasvust on juba tagasi makstud.

Rahandusministeeriumi pressiosakond selgitas Postimehele, et kasvu taga on kaks põhjust. 

Esiteks, rahandusministeerium võttis mullu kevadel kasutusele 215 miljonit eurot laenuraha Euroopa Investeerimispangalt, et kaas­finantseerida Euroopa Liidu toetusega 2014-2020 perioodi projekte.

Teiseks, 2019. aasta juunis emiteeris rahandusministeerium rahavoo juhtimiseks 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju, millest 100 miljonit eurot on tagasi makstud mullu detsembris (kuuekuune emissioon) ja 100 miljonit eurot makstakse tagasi 2020. aasta juunis (12-kuune emissioon). Mõlemad laenud olid negatiivse tootlusega, neile maksti hoopis peale. Esimesele -0,063 protsenti ning teisele -0,19 protsenti.

Eesti võlakasv

Riigivõlg suurenes kolmandas kvartalis aastaga seitsmes Euroopa Liidu riigis ja langes 21 riigis, selgub Eurostati andmetest. Kolmandas kvartalis moodustas riigivõlg 9,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mida oli aastatagusega võrreldes 0,7 protsendipunkti rohkem.

9,2 protsendiga SKTst oli Eesti riigivõlg Euroopa Liidu madalaim, järgnesid 20,2 protsendiga Luksemburg ning 20,6 protsendiga Bulgaaria.

Kõige kõrgem oli võlakoormus kolmanda kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 178,2 protsendini SKTst. Järgnesid Itaalia 137,3 protsendi ja Portugal 120,5 protsendiga.

Euroalal oli riigivõlg keskmiselt 86,1 protsenti SKTst, vähenedes aastavõrdluses protsendipunkti võrra. Euroopa Liidus tervikuna oli riigivõlg kolmandas kvartalis aga 80,1 protsenti SKTst, kahanedes aastaga 1,3 protsendipunkti.

Aastavõrdluses kasvas võla ja SKT suhe seitsmes Euroopa Liidu liikmesriigis ja langes 21 riigis.

Enim kahanes võlakoorem aastavõrdluses 10,1 protsendipunktiga Küprosel ja kasvas enim Rumeenias, kus kasv oli 1,4 protsendipunkti. Eesti riigivõlg kasvas seejuures 0,7 protsendipunkti.

Euroalal moodustasid kolmanda kvartali lõpus koguvõlast 80,8 protsenti võlakirjad, 15,5 protsenti laenud ning 3,8 protsenti valuuta ja hoiused. Euroopa Liidus tervikuna moodustasid võlakirjad 81,6 protsenti, laenud 13,6 protsenti ning valuuta ja hoiused 4,8 protsenti koguvõlast.

Tagasi üles