Helme: rohepöördeks on vaja rohkem raha

Rahandusminister Martin Helme

FOTO: Erik Tikan

Rahandusminister Martin Helme leiab, et plaanid jäävad vajadustele oluliselt alla, raha tuleb paljuski Euroopa Liidu teiste tegevuste arvelt ning samuti ei saa Eesti rahule jääda kivisöe ja põlevkivi erineva kohtlemisega toetuste arvutamisel, kirjutab ERR.

Helme ei ole rahul ka kivisöe ja põlevkivi erineva kohtlemisega õiglase ülemineku fondi arvutusvalemites.

«Balkani või Kesk-Euroopa kivisöetööstusele on see võti kuidagi soodsam kui meile. Meile küll öeldakse, et me saame per capita rohkem raha kui teised, aga see on tingitud sellest, et meil on hõredalt asustatud väikese rahvastikuga riik. Kui me vaatame selle tööstuse mõju majandusele, energiatööstuse mõju majandusele või energiaintensiivsusele, siis see võti on selgelt meie kahjuks,» selgitas Helme.

Peab arvestama eripäradega

Helme sõnul peab üleminek kliimaneutraalsele majandusele olema jõukohane igale riigile ning arvestama liikmesriikide eripärasid ja väljakutseid.

«Eesti on samuti ühinenud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuid selleni jõudmisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone, samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus emissioonide vähendamise üle otsustamisel,» ütles Helme teisipäeval Brüsselis toimunud majandus- ja rahandusnõukogu kohtumisel.

«Õiglase ülemineku fondi loomine on tervitatav, kuid hetkel on põlevkivisektori rahastamise jaotusvõti diskrimineeriv, võrreldes teiste fossiilsete sektoritega, ometigi on probleemid ja väljakutsed nendes sektorites sarnased,» lisas rahandusminister.

Euroopa Komisjon tutvustas ministritele Euroopa rohelise kokkuleppe teatist. Selles tuuakse välja tegevused ja suunad, kuidas EL aastaks 2050 kliimaneutraalsuse poole liigub. Tegevused puudutavad investeeringute soodustamist, eelarvemeetmeid ELi ja liikmesriikide tasandil, samuti meetmeid maksupoliitikas ning kasvuhoonegaaside heite üle piiri kandumise ohu vältimiseks.

Kesksel kohal on õiglase ülemineku mehhanism, mille kohta esitas komisjon ettepanekud 14. jaanuaril. Sellega luuakse ka õiglase ülemineku fond, millele ettepaneku kohaselt eraldatakse aastatel 2021–2027 ELi mitmeaastasest eelarvest 7,5 miljardit eurot.

Fondi toetus jaguneb liikmesriikide vahel vastavalt jaotusvõtmele, mille kriteeriumides on kaetud ka põlevkivipiirkonnad. Fondist oleks võimalik mitmekesistada ettevõtlust, investeerida energiatõhususe ja taastuvenergia taristusse, toetada töötajate täiend- ja ümberõpet.

Ministrid arutasid veel Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) toimuva digitaalse majanduse maksustamise üleilmse lahenduse väljatöötamise hetkeseisu. OECD kaasava raamistiku formaadis arutatakse teemat jaanuari lõpus, kus on kavas otsustada maksureformi põhimõtted. Selle aasta juuniks soovitakse välja töötada detailid, et aasta lõpuks üleilmses maksureeglite muutmises kokkulepe saavutada.

«Eesti ei ole nõus loobuma maksusuveräänsusest ega saa toetada globaalset ettevõtte tulumaksu loomist, mille tingimused ja määr pole meie määrata. Maksustamine on iga riigi võimalus leida parim viis oma majandust edendada ja rahvusvahelises konkurentsis oma eeliseid leida, see peab jääma iga riigi enda otsuseks,» ütles Helme.

Rahandusministrid said ülevaate uue eesistujariigi Horvaatia alanud poolaasta prioriteetidest rahanduse ja majanduse valdkonnas.

Nõukogu alustas 2020. aasta Euroopa poolaasta protsessi. Komisjon tutvustas iga-aastast majanduskasvu strateegiat, häiremehhanismi aruannet ja euroala majanduspoliitikat käsitlevaid soovitusi.

Tagasi üles