KOV-id hakkavad laokil autoromusid kokku korjama

Romusõiduk on ohtlik jääde, mida tohib käidelda ainult ettevõttes, kel on selleks õigus.

FOTO: Urmas Luik

Keskkonnaministeeriumi info kohaselt on Eestis romusõidukitega kaks suurt probleemi – romud reostavad avalikku ruumi ning pidevalt toimub massiline illegaalne lammutamine. Neist esimesele on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil lahendus.

Praegu on nii, et autoomanikel, kes oma sõidukit enam ei kasuta, puudub igasugune huvi ja kohustus see nõuetekohaselt utiliseerida lasta ja liiklusregistrist jäädavalt kustutada. See on viinud meid olukorrani, kus paljud sõidukiomanikud ei tea, kus tema vana sõiduk asub, kellele see müüdud on või kas see veel üldse füüsiliselt olemas on.

Liiklusregistris on 2019. aasta alguse seisuga mitteaktiivses ehk nn «surnud hingede» osas umbes 184 000 sõidukit, võrdluseks 2013. aastal oli neid 130 000. Nende sõidukite registrikanne on peatatud määramata ajaks. Registrikanne taastub, kui sõiduk läbib tehnoülevaatuse, kuid praktikas on see valdava enamiku sõidukite puhul väga ebatõenäoline.

Liiklusregistrile esitatakse aastas sadu avaldusi mootorsõiduki kustutamiseks ilma lammutustõendita. Massiline avalduste esitamine viitab ebaseaduslikule lammutustegevusele. Jäätmeseaduse kohaselt saab registrist sõiduki kustutada vaid lammutuskoja tõendiga ja seega jäävad ebaseaduslikult lammutatud sõidukid «surnud hingede» nimekirja.

Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et kuna ebaseaduslikult lammutatud sõiduki omanikule mingeid tagajärgi ei kaasne, siis ei ole tal ka huvi anda sõiduk üle ametlikule lammutuskojale, kui ise või ebaseaduslikult lammutades on võimalik teenida rohkem tulu.

«Julgen väita, et Eestis on lammutatud illegaalselt tuhandeid kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid,» ütles Kokk. Laiem probleem on see, et illegaalsed lammutuskojad ei käitle tekkinud jäätmeid suure tõenäosusega õigesti ja seega on keelatud lammutamine tõsine keskkondlik ja majanduslik oht.

Lisaks ebaseaduslikule lammutamisele reostavad ning hõivavad romusõidukid Koka sõnul avalikku ruumi ning takistavad liikumist. Samuti kaasneb kasutusest väljaläinud ent jäätmekäitlusse suunamata autodega otsene keskkonnaoht.

Ministeerium lahendaks romuprobleemi koos KOVidega

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku liiklusseaduse täiendamiseks, millega antakse kohalikule omavalitsusele õigus toimetada peatatud registrikandega sõiduk avalikust ruumist valvega hoiukohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee selgitas, et kui teisaldatud sõidukit ei ole ühe aasta jooksul võimalik tagastada selle omanikule või muule õigustatud isikule, siis sõiduk kas müüakse avalikul enampakkumisel, jäetakse riigi omandisse või hävitatakse.

Ta rõhutas, et kellegi eramaalt ei hakata kindlasti nende vara ära viima. «Muudatus puudutab linna tänavatele seisma jäänud, mahajäetud masinaid. Romud ja mahajäetud autod hõivavad linnade teedelt väärtusliku ruumi. Omavalitsustel on piiratud võimalused tänavaid romudest puhtana hoida ning muudatusega teeme ettepaneku täiendavate õiguste andmiseks avalike teede omanikele,» ütles Allvee.

«Kindlasti ei soovi me kellegi seismajäänud autot ebaõiglaselt ära viia, muudatuse eesmärgiks on nii avaliku huvi kui ka isikute omandipõhiõiguste tasakaalustatud kaitse. Ka mahajäetud sõiduki korral tuleb esmalt püüda omanikuga kontakti saada ja anda talle võimalus selle äraviimiseks. Kui omanikku ei ole võimalik leida või kui omanik ei ole teada, siis on võimalik võtta ette juba järgmisi samme kuni sõiduki teisaldamiseni,» selgitas ta.

Põhja-Tallinn võitleb autoromudega

Ainuüksi uue aasta esimese kahe nädala jooksul on Põhja-Tallinna munitsipaalpolitsei ametnike pealekäimisel linnatänavatelt eemaldatud 12 autoromu.

«Tänu MUPO ametnike tublile tööle on linnaosas parkimiskohti tublisti juurte tulnud. Kuid asi ei ole ainult parkimiskohtades. Romud pakuvad huvi asotsiaalidele ja narkomaanidele, aga ka lastele, kes mahajäetud autodesse mängima lähevad. Samuti on mahajäetud sõidukid tihtilugu ohuks keskkonnale,» ütles Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid.

Põhja-Tallinna MUPO üksuse peainspektor Pavel Boitsovi sõnul on eelmise aasta jooksul Põhja-Tallinna linnaosa territooriumilt eemaldatud kokku 78 mahajäetud sõidukit, mis on rohkem kui kunagi varem.

«Kokku laekus eelmise aasta jooksul Põhja-Tallinna MUPO tugipunkti kodanikelt üle 500 avalduse. Alustasime 24 väärteo- ja 128 haldusmenetlust ning tegime üle 200 hoiatustrahvi valesti parkimise eest,» selgitas Boitsov.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles