Tööandjad: välistudengite tööaja piiramine soodustab mustalt töötamist

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

FOTO: Remo Tõnismäe

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul pole kavandatav Eestis õppivaid välismaalasi puudutav välismaalaste seaduse muudatus põhjendatud ning võib kaasa tuua mitteametlikku töötamist.

Nimelt on siseministeerium koostanud eelnõu, mis piiraks välistudengitel töötada enam kui 16 tundi nädalas ning kehtestaks Eestis hariduse omandanud välismaalastele keskmise palga nõude.

«Eesti Tööandjate Keskliit on nõus, et spetsialiste koolitades tuleb silmas pidada tööturu vajadusi. Tuleb ka tõdeda, et Eestis on järjest suurenev töötajate puudus, seda enam tuleks teha selleks, et siin õppinud välismaalased, kes on juba kohaliku ühiskonnakorraldusega tuttavad, saavad anda oma panuse siinsele tööturule,» märkis Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas siseministeeriumile edastatud kommentaaris.

«Oleme seisukohal, et töötamine aitab välismaalasi integreerida ühiskonda ning seega peale õpingute lõpetamist oleks neil oluliselt lihtsam leida Eestis püsivat töökohta. Seda enam, et arvestades välismaalasest töötajatele kehtestatud palgakriteeriumi, eeldavad tööandjad, et sellise palga küsijal on olemas ka töökogemus,» lisas Aas.

Aasa sõnul on töötamise võimaldamine oluline nii tudengite, tööandjate, ülikoolide kui ka riigi jaoks. «Eesti peaks olema huvitatud eelkõige andekatest välisüliõpilastest, kuid kõikidel õppijatel ei ole võimalik aastate kaupa elada säästudest või vanemate kulul.»

«Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada. Enamik tudengitest peab üsna loomulikuks töötamist õppimise ajal – esiteks soovitakse rohkem kogemust ja teiseks katta oma kulud,» märkis Aas.

Töötamisele piirangute kehtestamine võib liidu hinnangul tuua kaasa mitteametliku töötamise riski suurenemise, mis omakorda kasvatab riigi administratiivset koormust. Liit märgib, et eelnõus oleks sel kohal pidanud välja tooma ka julgeoleku riski nagu ka keskmise palga nõude kirjeldamisel, kuid seda pole tehtud, mis jätab mulje põhjenduste kallutatusest ja ekspertsuse puudumisest.

Eelnõus puudub liidu teatel analüüs ja sisuline argumentatsioon ka miinimumtundide – 16 tundi nädalas – kehtestamise põhjuseks. «Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud,» märkis Aas.

«Toonitame, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui ka haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel,» ütles ta.

Tagasi üles