Graafik ⟩ Ukrainlased ujutavad Eesti tööturu üle

Ukraina töötaja Eesti maasikatalus.

FOTO: Tairo Lutter

Äsja avaldatud statistika põhjal registreeriti mullu Eestis rekordiliselt 32 262 lühiajalist töötamist, kusjuures lõviosa ehk 24 340 luba anti ukrainlastele. Arvestades, et statistikaameti andmetel on hõivatuid umbes 677 300 moodustavad lühiajalised töötajad juba pea 5 protsenti töötajatest.

Seega kasvas aastaga lühiajaliste töötamise registreerimiste arv tervelt 2/3 võrra, sest 2018. aastal registreeriti Eestis 19 806 lühiajalist töötamist. 2017. aastal oli neid 7509 ja 2016. aastal kõigest 1782.

Võõrtööjõuga kaasnevast kirjutas Postimees pikemalt ka möödunud aasta lõpus.

Võrdluseks, valitsus kehtestas 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314. Selleks aastaks antakse 28 tähtajalist elamisluba loomingulistele töötajatele, 18 tähtajalist elamisluba sportlastele ning 10 tähtajalist elamisluba välislepingu alusel. Ülejäänud osa sisserände piirarvust ehk 1258 luba antakse Eestis töötamiseks või ettevõtluseks.

Seejuures 6. jaanuari seisuga oli PPA-le ja Eesti saatkondadele esitatud 1378 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks ja ettevõtluseks Eestis ehk 120 taotlust rohkem kui sisserände piirarvu alusel on võimalik vastavaid elamislubasid välja anda.

Seetõttu kasutavadki ettevõtjad ja töötajad lühiajalise töötamise võimalusi aina enam. 

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Ehk olles aasta Eestis töötanud peab lühiajaline töötaja vähemalt kolmeks kuuks lahkuma.

Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Tagasi üles