Metsatööstused: võime osta Hiina plastmassi ja teha nägu, et selle mõju meid ei puuduta

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse tegevjuht Henrik Välja.

FOTO: Tairo Lutter

«Sisuliselt on meil valida, kas osta rohkem sisse odavat Hiina plastmassi ja teha nägu, et selle keskkonnamõju meid ei puuduta, või kasutada kohalikku taastuvat loodusvara nagu puit. Meie tarbimisel on alati jälg,» ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse tegevjuht Henrik Välja vastuses EASi juhile Peeter Raudsepale, kelle hinnangul ohustab intensiivne metsade raie Eesti turismi.

«Siin tuleb kiiresti leida tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismihuvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi,» ütles EASi juht intervjuus Äripäevale.

Eesti reklaamiks kasutatud pildid metsikust loodusest ei pruugi tema sõnul kohati enam tegelikkusele vastata, mistõttu siia tulnud turistid võivad pettuda ja mitte naasta.

«Tänaste kliimaväljakutsete taustal on metsal ja puidul täita oluline roll,» märgib Välja vastuses EASi juhile. «Maailmas laiemalt, näiteks ÜRO kliimaraportis, nähakse puidus ja puittoodetes olulist tegurit keskkonnaprobleemide lahendamisel.»

Tema sõnul peab keskkonnale langeva koormuse langetamiseks nii globaalselt kui ka individuaalselt muutma oma tarbimisharjumusi.

«Riiklikult saame tarbimisest tulenevat survet loodusele vähendada, kui kasutada tootmises taastuvaid loodusvarasid nagu puit, jättes maapõuest välja võtmata fossiilsed ressursid ja nendesse lukustunud süsinik. Täisikka jõudnud metsast valmistatud tooted hoiavad endas kasvamise ajal lukustunud süsinikku. Süsiniku sidumine ja mitte paiskamine atmosfääri on oluline, et leevendada kliima soojenemist,» rääkis Välja.

Ta möönis, et metsa- ja puidusektor on maapiirkondades üks olulisemaid tööandjaid, mis moodustab näiteks Kesk-Eesti tööhõivest ligi viiendiku. «Kogu Lõuna-Eestis loodavast lisandväärtusest toodab metsandussektor 22,2 protsenti ja Kesk-Eestis 30,3 protsenti.»

Välja tõi näiteks, et Eesti puidutööstus on suutnud end odavast allhankemaast töötada maailma nüüdisaegsemate sekka ning pakkuda head palgataset: näiteks Võrumaal tegutsev Toftan maksab 125 töötajale keskmiselt 2200 eurot palka.

Metsandussektori otsene ja kaudne tööhõive moodustab 10 protsenti kogu Eesti tööhõivest ning puittooteid eksporditakse aastas 2,4 miljardi euro eest, mis on pea viiendik meie ekspordist.

Metsa- ja puidutööstuse kõneisiku sõnul toimivad terviklikus majanduskeskkonnas nagu Eesti erinevad sektorid üksteise kõrval ja sümbioosis.

«Metsandust ja turismi pole selles valguses põhjust vastandada, sest need on riigi majanduse ja ettevõtluse seisukohalt mõlemad olulised,» ütles ta. «Loodust ei ole võimalik purki püüda ning seda pidevas muutumises olevat eluringlust peaksimegi väärtustama ja loodusvaadete muutumist võtma selle loomuliku osana.»

Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv märkis pressiteates, et metsas olevad puud vananevad ja on mõistlik tegelda nende asendamisega. «Erametsade majandamine looduspargis toimub ranges kooskõlas kaitse-eeskirjadega ning keskkonnaameti heakskiidul,» sõnas Talijärv.

Tagasi üles
Back