Massilise sisserände tõkestamise seadus läheb lugemisele

Riigikohtu hinnangul lubab seadus tervishoiuteenuse osutajal kasutada üldtunnustamata ravimeetodit väga raskes tervislikus seisundis oleva patsiendi puhul siis, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Riigikogu arutab homme Euroopa Liidu direktiivist tulenevat seadusemuudatust, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Riigikogus läheb homme esimesele lugemisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus. Tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutatavate teenuste hulka.

Politsei ja piirivalveameti hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest. Õiguslik regulatsioon kehtestatakse ühetaolisena nii viibimisaluseta välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes.

Tagasi üles