Läänemets: tuulemehed võiksid radarid osaliselt kinni maksta

Tuulepark.

FOTO: Mailiis Ollino /

Riigikogu taastuvenergia toetusrühma esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul tasub kaaluda võimalust, kus osa radarite ehituse hinnast maksaksid kinni tuuleparkide arendajad.

«Ida-Virumaa põhjapoolne osa ja Läänemaa on väga soodsad piirkonnad tuuleparkide rajamiseks. Siin tuleb otsida ühisosa riigikaitseliste vajaduste, eraettevõtjate ärihuvide ja kohaliku kogukonna huvide vahel. Kui riigil pole vahendeid täiendavate radarite paigaldamiseks, siis tuleb kaaluda erakapitali kaasamise varianti. Kuna eraettevõtjad on huvitatud tuuleparkide rajamisest, siis võiks nende kanda jääda osa uute radarite maksumusest, mis n-ö vabastaks lähikonnas olevad alad parkide ehitamiseks,» sõnas sotsiaaldemokraatlikku erakonda (SDE) kuuluv Läänemets pressiteate vahendusel.

Tuuleparkide rajamine peab Läänemetsa sõnul andma kohalikele kogukondadele võimaluse saada piirkonna arenguks lisavahendeid. Takistused nende rajamiselt peab aga kõrvaldama riik, lisas ta.

«Eesti kliimaambitsioonidest peaksid eelkõige võitma just maa-asulate elanikud. Kui ettevõtjad soovivad tuulikuid rajada, siis saab seda teha vaid koostöös kohaliku kogukonnaga,» selgitas Läänemets. «Kohalik kogukond peab arendustest kasu saama ja siin võiksid kehtida ühtsed reeglid. Meie eesmärk on töötada koos arendajate ja kohalike omavalitsustega välja põhimõtted, millest lähtuvalt edaspidi hüvitatakse tuuleparkide talumist.»

Uued radarid said rohelise tule

Valitsus andis novembris kaitseministeeriumile voli valmistuda täiendavate radarite ja lisaseadmete hankimiseks, esialgse plaani kohaselt saab investeering tehtud 2024. aasta jooksul. Praegu on mitu tuulearendust takerdunud selle taha, et need segaksid Kellavere radari ja raadioluureseadmete tööd.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul lahendab uus, 37 miljonit eurot maksev radar probleemi Jõhvi-Iisaku mõttelise jooneni. «Sealt ida poole jäävad raadioluure tõttu piirangud peale. Lääne poole saab siis teatud maani rohkem arendada kui praegu,» ütles ta.

Kaitseministeeriumil pole küll piirangutest vabaneva ala täpset kaarti, kuid ala umbkaudseteks nurkadeks on Käsmu, Pandivere, Kauksi ja Toila ning meri.

«Kirde-Eesti lisaradariga avaneva ala suurus, milles saab kaitseministeeriumi piiranguteta tuuleparke rajada, on umbes 3100 ruutkilomeetrit,» ütles kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang.

Maa-alale, mis on suurem kui Saaremaa, jääb mitu vaidlust tekitanud tuulearendust, millest Varja, Aidu ja Purtse tuulepark võivad kompensatsiooniradari tööle hakkamisel kaitseministeeriumi piirangutest vabaneda.

Tagasi üles