Geograafiaseltsi president: käpardliku asjaajamisega võime Rail Balticust ilma jääda
Soovitakse muuta trassi marsruuti

Rong.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

522 inimest andsid allkirja kirjale, millega väljendatakse taas rahulolematust Rail Balticu praeguse projekti ja asjaajamise kohta. Seekordne eesmärk muuta raudtee marsruuti tähendab Eesti Geograafiaseltsi presidendi Mihkel Kanguri sõnul seda, et kõige sobivam oleks, kui Rail Balticu ehitamiseks kasutataks juba mõnda olemasolevat trassi.

See on juba viies kord, kui avalikult ja sadade kogutud allkirjadega väljendatakse rahulolematust Rail Balticu projekti ja sellega seotud tegevuste kohta. Allakirjutanute seas on nii haridusteadlasi, ühiskonnateadlasi, ökolooge, majandusinimesi kui ka teiste elualade esindajaid, vahendavad ERR-i raadiouudised.

«Minu enda seisukohta ja geograafiaseltsi seisukohta väljendades ütleksin, et olemasolevat Tallinna-Pärnu raudteed ümber ehitades on võimalik saavutada täpselt samamoodi hea kiire raudteeühendus Euroopaga. Aga selle keskkonnamõjud oleksid tunduvalt väiksemad ja ootamatusi oleks seal palju vähem,» arvas Kangur.

Kanguri sõnul on kirja koostajatel praegu tunne, et käpardliku asjaajamise tõttu võime Rail Balticust üldse ilma jääda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul on kummaline, et seesugust kursimuutust praegu soovitakse.  On ju Rail Balticu planeerimise protsessis juba hinnatud olemasoleva trassi kasutamist ja toona jõuti järeldusele, et erinevatel põhjustel ei oleks see optimaalne lahendus.

«See trass, mis Rail Balticu puhul riigihaldusministri otsusega paika pandi, on see, mis meil kehtib. See on see, mida mööda Rail Baltic ehitatakse ja minu meelest siin vaidluskohta enam küll ei tohiks olla. Kui me nüüd räägime sellest, et peaksime hakkama Rail Balticu kulgemist Eesti territooriumil ümber vaatama, siis see tähendab täiesti uue planeerimisprotsessi algatamist,» selgitas Kaunissaare.

Sisuliselt tähendaks see Kaunissaare sõnul seda, et tuleb korstnasse kirjutada kõik raudtee planeerimise, projekteerimise ja ehitamise peale kulutatud raha.

Miks siis ikkagi avalikke kirju või pöördumisi Rail Balticu osas saadetakse? Küsimusele, kas Euroopas või maailmas üldisemalt on häid näiteid, kus selliste pöördumistega on ka päriselt suudetud suuri protsesse muuta, vastas Kangur, et kahjuks häid näiteid tal praegu tuua ei ole. Küll aga on Kanguri sõnul kas või mineviku suurprojektidele tagasi mõeldes palju põhjusi, miks allkirjade kogumisest ei ole veel loobutud.

«Näiteks Saaremaa süvasadamas, kus täpselt samamoodi juhiti tähelepanu sellele, et projekt on läbi mõtlemata ja need majanduslikud argumendid või eesmärgid, mida Saaremaa süvasadama puhul välja toodi, ei ole realiseerunud,» tõi Kangur näiteks.

Tagasi üles