Nissani eksjuht põgenes müstiliselt Jaapani kohtumõistmise eest Liibanoni
1. jaanuar 2020, 11:00
Jaapanis kinni peetud ning mitmetes finantskuritegudes süüdistatav Nissani, Renault ja Mitsubishi eksjuht Carlos Ghosn põgenes Liibanoni, vabanemaks saareriigi kohtumõistmise eest, mida ta nimetas ebaõiglaseks süsteemiks.
«Ma ei põgenenud kohtumõistmise eest,» teatas Ghosn eile e-kirjaga saadetud avalduses. «Ma põgenesin ebaõigluse ja poliitilise tagakiusamise eest.»
Dramaatiline põgenemine järgnes Ghosni dramaatilisele arreteerimisele aasta tagasi Tokios, kus teda süüdistatakse mitmes finantskuriteos. Ghosn kasvas üles Liibanonis ning tal on selle riigi kodakondsus.
Kuidas Ghosn Liibanoni sai, on ebaselge. «Ghosni advokaat ütles, et kõik tema passid olid konfiskeeritud ning ta oli pideva järelevalve all, vahendavad uudisteagentuurid. Liibanoni meedia teateil saabus ta eralennukiga Türgist ning ajalehe Annahar andmetel sisenes ta riiki Prantsusmaa passiga.
Kevadel vabastati Ghosn 4,5 miljoni dollari suuruse kautsjoni eest vahi alt, aga vabastamistingimused olid karmid. Ta ei tohtinud ilma kohtu loata olla kodunt ära rohkem kui ühe päeva, tema välisukse juurde oli paigutatud videokaamera ning iga kuu lõpus pidi ta andma nimekirja inimestest, kellega kohtub.
Välja arvatud üks tunnine videokõne novembris ja üks jõulude ajal, polnud Ghosnil lubatud kohtuda ega rääkida oma naise Carole’iga, kes ütles Bloombergi televisioonile, et Ghosn taotleb kohtupidamist Prantsusmaal. Nissani ja Renault’ ekstegevjuhil on Prantsusmaa, Brasiilia ja Liibanoni kodakondsused.
«Ghosn on muutunud kahtlusalusest põgenikuks,» ütles Bloombergile Tokios asuva investeerimisfirma SBI Securities analüütik Koji Endo. «Ta ilmselt ei naase Jaapanisse mitte kunagi ja kui ta tulekski, arreteeritaks ta kohe,» lisas ta.
Ghsoni advokaat Junichiro Hironaka ütles televisioonile antud intervjuus, et kuulis oma kliendi põgenemisest teleuudistest.
Bloombergi teatel on Jaapani kohtus kriminaalsüüdistusest võita peaaegu võimatu. Kohtutes on süüdimõistmise protsent peaaegu 100 protsenti, sest sealsetel süüdistajatel on protseduurilisi eeliseid, mida nende lääne kolleegidel ei ole. Tihtipeale saavad süüdistajad koguda tõendeid ilma, et neil oleks selleks order.