Vaata, millised seadused muutuvad järgmisel aastal

Riigikohtu hinnangul lubab seadus tervishoiuteenuse osutajal kasutada üldtunnustamata ravimeetodit väga raskes tervislikus seisundis oleva patsiendi puhul siis, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Rahandusministeerium esitas kokkuvõtte oma haldusala seadusemuudatustest, mis jõustuvad 2020. aastal. Suurimad muudatused puudutavad tulumaksuseadust. 

Põhjaliku muutmise alla läheb tulumaksuseadus, kus parandatakse muu hulgas eelmise muudatusega kaasnenud topeltmaksustamisi. 

Muudatusega võivad aasta lõpus väljamakstud sünnitushüvitise, lapsendamishüvitise või koondamishüvitise saajad maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmisse aastasse. Nii ei vähene nende maksuvaba tulu ja nad ei pea täiendavalt tulumaksu maksma.

Lisaks suureneb täiendav maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest 1200 euro võrra ehk 3048 euroni aasta kohta.

Samuti võeti kuulda õiguskantsleri kriitikat ning muudatusega ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitja kaotuse korral toitjakaotuspensioni või rahvapensioni.

Residendi välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile kehtestatakse Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Mahaarvamisi saab teha täies ulatuses ka juhul, kui enamik tulust on saadud välisriigist.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendati 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära tõsteti 64 eurolt 300 euroni. 

Muudatusega ei maksustata erisoodustusena töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist.

Hübriidsete ebakõlade maksustamise muudatustega välditakse topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad nn hübriidsed ebakõlad ehk erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimisel eri riikides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel.

Tulumaks lahkumisel puudutab Eesti ettevõtjaid, kes soovivad viia Eestis asuvat vara teises riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta. See kehtib ka vastupidises olukorras, kui Eestis asuvast püsivast tegevuskohast (näiteks filiaal või esinduskontor) viiakse vara välja välismaisesse peakontorisse. Vara väljaviimisel tuleb tulumaksu tasuda vara turuväärtuse alusel.

Samuti muudetakse maksukorralduse seadust. Näiteks täiendati maksukorralduse seadust ja kohtute seadust seoses topeltmaksustamise vaidluste lahendamise direktiivi ülevõtmisega. MKSi uues peatükis kehtestati üksikasjalikum kord Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisest maksulepingute kohaldamisest ja tõlgendamisest tulenevate topeltmaksustamise vaidluste lahendamiseks. Regulatsioon kohaldub vaid maksulepingutes nimetatud tulu- ja kauptalimaksudele.

Maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse 2018. aasta novembris vastu võetud muudatustest jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuarist tulumaksuvabastus ajatatud maksuvõla intressi osas (v.a maksuotsus) ning maksu- ja tolliameti õigus erandjuhul vähendada ajatatavalt maksuvõlalt arvestatavat intressi 50% tagantjärele maksuvõla tekkimise päevast arvates. Intressisummad ümardatakse alates järgmisest aastast ühe euro täpsusega. Praegu on sendi täpsus.

Käibemaksuseaduse muudatusega on kavandatud kaks uuendust. Esiteks lihtsustuvad piiriülese kauba käibe maksustamise reeglid juhul, kui tegemist on nõudmiseni varuga, ehk kaup toimetatakse kokkuleppel ostjaga teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle laost välja ostab. Lihtsustatud korra kohaselt ei teki ettevõtjal nõudmiseni varu viimisel teise liikmesriiki seal maksu- ega aruandluse kohustust. Tehing deklareeritakse ja maksukohustus tekib alles kauba müümisel ostjale müüja asukohariigis.

Teiseks sätestatakse ühtsed reeglid aheltehingute maksustamisel, mis siiani on liikmesriigiti olnud üsna erinevad. Ettevõtete maksukohustus sellega ei muutu, pigem aitab see ennetada erinevate praktikatega kaasneda võivat topeltmaksustamist või maksustamata jätmist. 

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused puudutavad nii tubakaaktsiisi tõusu kui ka väikeõlletootjate aktsiisisoodustuse abi. Nimelt väikeõlletootja eelmise aasta tootmismahtusid tõstetakse 6000 hektoliitrilt 15 000 hektoliitrini, mis on aluseks 50% soodsama aktsiisimäära rakendamiseks.

Sigarettide aktsiisimäär tõuseb 81,95 eurot 1000 sigareti kohta + 30% jaehinnast, kuid mitte vähem kui 138,65 eurot 1000 sigareti kohta. 2019. aastal oli aktsiis 77,50 + 30%, kuid mitte vähem kui 124,27 eurot 1000 sigareti kohta. 

Suitsetamistubaka aktsiis tõuseb selle aasta 82,99 eurolt 89,63 euroni kilogrammi kohta. Kütteainena kasutatava maagaasi aktsiisimäär tõuseb 79,14 euroni 1000 kuupmeetri kohta. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär tõuseb 107,71 euroni 1000 kilogrammi kohta.

Maksualase teabevahetuse seaduse põhiline muudatus puudutab maksuskeemide teavitamiskohustust. Järgmisel aastal rakendub nimelt maksuskeemide direktiiviga kokku lepitud teabevahetus maksustamist, pangakontode alast teabevahetust ning tegeliku kasusaaja kindlakstegemist mõjutavate skeemide osas. Rakendatakse sellistele piiriülese mõjuga skeemidele, mille kasutamisega on alustatud 2018. aasta juunis. Jooksvalt tuleb hakata koguma teavet 2020. aasta juulist arvates. Eelkõige on teabeandjaks skeemi välja töötanud maksunõustajad. Teave saadetakse Euroopa Komisjoni peetavasse keskregistrisse ning sellele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel, keda skeem puudutab.

Tulumaksuseaduse muudatusega rakendub ka laevanduse erimaksurežiim. Euroopa Komisjon on andud Eestile positiivse riigiabi otsuse, mistõttu jõustub eeldatavalt tuleva aasta 1. juulil laevanduse seadusepakett, millega nähakse ette võimalus kasutada erimaksurežiimi ettevõtte tulumaksule teatud tingimustele vastavate laevade osas (tonnaažikord) ja laevapere liikmete tööjõumaksudele. Maksusoodustused on üks osa terviklikust meetmete paketist, mille eesmärgiks on Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine.

Väärtpaberituru seaduse muudatusega täpsustati krediidilepingu sõlmimisel tarbijale teabe andmise korda selle kohta, millist indeksit leping sisaldab. Näitena on üheks selliseks indeksiks laenuintressis kasutatav Euribor. Muudatustega täpsustatakse, et juhul, kui tarbijakrediidileping viitab indeksile, mille abil määratakse kindlaks näiteks lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa, tuleb tarbijale antavas infos välja tuua ka selle indeksi täpne nimi, indeksi halduri nimi ning indeksi kasutamisest tulenev võimalik mõju tarbijale. Seaduse muudatuse rakendussätte kohaselt tuleb sellekohane info lisada lepingutesse, mis on sõlmitud 2020. aasta 1. veebruaril või hiljem.