Eesti teadlased «avastasid» suure hulga uut metsa

RMK kuusemets Einbi külas Läänemaal.

FOTO: Sander Ilvest

Maaülikooli metsateadlased kasutasid rahvusvahelise Bioatlase portaali jaoks Eesti metsade puuliikide, tagavara ja vanuse leidmiseks alternatiivset meetodit ning avastasid, et võrreldes seniste hinnangutega on metsade pindala ligi 90 000 hektari võrra suurem.

Kui seni on metsade pindala arvutatud statistilise metsainventuuri (SMI) ehk proovitükkide võrgustiku andmete põhjal, siis sel korral võeti kaugseires appi maa-ameti kaardid ning ühendati need kogu Eesti metsaalade takseerandmetega.

Metsaalad võeti põhikaardilt, kust lahutati maha teede, kraavide, sihtide ja liinitrasside pinnad, kirjeldas metsatööstuse ja metsakorralduse õppetooli teadur Allar Padari. Metsaalade kogupindalaks saadi nii 2,42 miljonit hektarit. SMI järgi arvutatud metsade pindala ulatub 2,33 miljoni hektarini. Andmete põhjal saab järeldada, et 53,3 protsenti Eesti maismaapindalast katab mets.

Padari lisas, et majandatavatest metsadest 37,8 protsenti on Eesti seadustes toodud kriteeriumite järgi küpsed. Suur osa küpsetest metsadest on sõjajärgsetel aastatel kasutusest välja jäänud põllud ja rohumaad. Metsateadane Artur Nilson viitas juba 25 aastat tagasi olukorrale, et meil on väga palju keskealisi ja valmivaid metsi. Tänaseks on need saanud küpseks.

Metsade vanuseline struktuur võimaldab soovi korral suurendada uuendusraiemahtusid. Järgmise 10 aasta jooksul on võimalik keskmine uuendusraiemaht vahemikus 11 kuni 16 miljonit tihumeetrit aastas, millele lisandub harvendusraiete maht umbes kaks miljonit tihumeetrit aastas. Seega soovituslik kogu raiemaht järgmise kümne aasta jooksul võib ulatuda 13–18 miljoni tihumeetrini aastas. Mõistagi jääb see metsaomanike enda otsustada, millise stsenaariumi järgi või millises tempos raieid tehakse.

Padari sõnutsi selgus, et saadud tulemus on väga heas kooskõlas seni saadud SMI hinnangutega. «Järelikult on ka seni kasutatud SMI metoodikaga saadud tulemused üsna täpsed ning sai järjekordselt tõestatud SMI vajalikkust Eesti metsaressursi hindamisel.»

Mõõtmised tehti Soomes instituudis «Luke» loodava Bioatlase jaoks ning see suur andmebaas saab avalikuks kasutamiseks kõigile. Töörühma kuulusid Allar Padari, Tauri Arumäe, Mait Lang ja Ahto Kangur. Uuringud viidi läbi Eesti Teadusagentuuri rakenduuringute toetusmeetme RITA ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava projekti «Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites» vahenditest. Samuti olid kaasatud Interregi projekt «Baltic ForBio» vahendid.

Tagasi üles