Kogu Eesti elu pöörleb ühe numbri ümber (10)
24. detsember 2019, 08:42
Postimehe ja BNSi majandustoimetus reastas aasta olulisemaid sündmusi ning tagasivaates ei saa üle ega ümber riigieelarve tasakaalust.
Eesti kõige olulisemaks küsimuseks pole mitte see, kas, kuhu ja millele raha kulutada, vaid see, et eelarve oleks tasakaalus. Ilmekas, et peaminister Jüri Ratase valitsus muutis juba teist korda riigieelarve tasakaalu reegleid.
Lihtsustatult ei tohtinud varem riigieelarvest struktuurse puudujäägiga planeerida, kuid see võis suuremate probleemideta miinusesse vajuda. Ratase esimese valitsuse ajal 2017. aasta suvel vastu võetud riigieelarve seaduse muudatus andis valitsusele küll võimaluse planeerida kuni 0,5% struktuurse puudujäägiga eelarvet, kuid see tuli järgnevatel aastatel planeerida ülejäägiga. Ratase teine valitsus oli sunnitud reeglid tagasi pöörama, sest tasakaalutuks jääb eelarve vähemalt aastani 2021.
Aga kuna struktuurset tasakaalu arvutatakse vähemalt kolmel eri moel (rahandusministeerium, Eesti Pank ja Euroopa Komisjon), siis kes teab.
Loe majandusaasta kokkuvõtet 28. detsembril Postimehe vahel ilmuvast AKst.