Valitsuse otsus toetada avameretuuleparke ei meeldi Kihnu ja Hiiumaa elanikele

Tuulegeneraator

FOTO: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Valitsuse otsus anda roheline tuli suurte avameretuuleparkide rajamiseks Liivi lahte on tekitanud saarte rahvas protesti. Kihnu ja Hiiumaa elanikud meenutavad, et kümme aastat tagasi esitatud küsimused on siiani vastuseta.

Valitsuse algatatud hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlused kolme avameretuulepargi rajamiseks Liivi lahte on Kihnu elanikes tekitanud protesti ja küsimusi. 

Kihnu vallavanem Ingvar Saare juhtis valla sotsiaalmeedialehel tähelepanu, et kümme aastat tagasi, kui Kihnus tuuleparkide ideed esmakordselt tutvustati, küsisid kohalikud arendajatelt kolm olulist küsimust:

1. Mis on tuuleparkide rajamise tegelik mõju kalastikule?

2. Kuidas mõjutab tuuleparkide rajamine kohalikku majandust?

3. Mis on kogukonna kasu, kui Kihnu saare merevaade "tikitakse" täis massiivseid elektrigeneraatoreid?

Saare teatas, et need küsimused on tänini vastamata, lisaks on tekkinud rida uusi, näiteks tuulikute lubatud maksimaalne kõrgus.

«Pärnumaa mereplaneeringus kasutatud uuringus oli tuuliku mast 85 meetri kõrgune, täna tahetakse püstitada üle 130 meetri kõrguse mastiga tuulikuid,» tõi Saare näiteks. Ta rõhutas, et majanduslik tasuvus, millega valitsus avameretuuleparkide rajamist põhjendab, ei saa olla põhjuseks kohaliku kogukonna huvide eiramisel. Saare tegi ettepaneku avada üleriigilise mereplaneeringu kontekstis Pärnumaa mereplaneeringu tuuleenergeetika osa ja vaadata seda üleriigiliselt ühtsena.

«Eeltoodud küsimused peavad saama vastused valitsuse tasandil,» rõhutas Saare.

Saarlased on äraootaval seisukohal, hiidlased protestivad

Saaremaa mereala planeering jäi pooleli, kuna see liideti üleriigilise mereplaneeringuga. Seetõttu ei ole suhtumine avameretuuleparkidesse saarlaste seas nii selgelt välja kujunenud, kui Hiiumaal, mille mereala planeeringu tuuleparkide osa Riigikohus hiidlaste nõudmisel tühistas.

Hiiumaal meretuuleparkide arendajatega aastaid piike murdnud turismiettevõtja ja MTÜ Hiiu Tuul liige Paap Kõlar ütles Postimehele, et tuuletööstuse näol on tegemist inimkonna ajaloo suurima petuskeemi - kliimahüsteeria - ühe olulise ja tulusa komponendiga ehk legaalse räkitiga.

«Kuna oleme MTÜ Hiiu Tuulega spetsialiseerunud eelkõige Hiiumaa elukeskkonna säilitamisele, ei saa me otseselt sekkuda teistesse piirkondadesse, kuid ega ei saa ka seni kogutud väärtuslikke teadmisi maha vaikida, kui küsitakse. Hädade ja puuduste loetelu on aga kahjuks lõputu ja vastamata küsimusi hakkab kuhjuma lõputult,“ vastas Kõlar Postimehe küsimusele valitsuse otsuse kohta algatada Liivi lahe tuuleparkidele lubade andmise menetlusi.

«Seetõttu näeme ka suurt pilti, kus sellised arendused midagi sisuliselt ikka ei lahenda ja nendega ei kaasne mitte ainsatki positiivset tulemust, välja arvatud neile vähestele väljavalitutele, kelle taskutesse siirdub maksumaksjatelt välja pressitud lõiv taastuvenergeetika toetuste nime all,» rõhutas Kõlar. 

Kommenteerib MTÜ Hiiu Tuul liige Paap Kõlar

Paap Kõlar

FOTO: IDeeJazz

Taoliste suurprojektide puhul tuleks alustada arendajate poolsest avatusest ja aususest, mis peaks väljenduma eelõige kõigis asjassepuutuvates uuringutes, nende erapooletuses ja sõltumatuses. Sellist vajadust kinnitab ka kehtiv Riigikohtu lahend.

Seni on väänatud uuringuid alates lähteülesannetest ja teostajate valikust kuni tulemuste ja järeldusteni peaaegu eranditult tellija, e. arendaja huvidest lähtuvalt.

Tuleb lõpetada inimeste lollitamine ja nendega manipuleerimine. Kahjuks aga seda ei juhtu sest ausal teel ja avatult pole võimalik selliseid rahva raha väljapressimise eesmärgil planeeritavaid ja kesskkonda reostavaid tobedusi ära põhjendada. Seepärast on kahjuks oodata jätkuvat häma, formaalset kaasamist ja pettemanöövreid kohalike mõjutamiseks arendajale soodsas suunas. Sama kinnitab kahjuks nii Hiiumaa juhtum, RB kui ka maailmapraktika.

Kuigi Hiiumaa kohalikus vaates ning kehtiva Riigikohtu lahendi taustal võiksid hiidlased isegi hetkeseisuga rahul olla, on siiski murettekitav kui kuskil mujal peavad kohalikud kogukonnad oma kodukoha nimel kõike sedasama nullist alustama.

Kahjuks saab ka Liivi lahe arendusel olema kannatajaid pea igas ilmakaares ja kriitilise tähtsuse omandab selles menetluses ja kaasamisprotsessides kohalike ühtekuuluvus, aktiivsus ja äraostmatus, aga samuti organiseerumisvõime ja teadlikkuse tase. Juhul kui Liivi lahe arendus kunagi teostub, võib sellest paremal juhul saada vaid kurva ja kahjuks pöördumatu õppetunni ning omamoodi testiprojekti, mis ehk aitab taolisi vigu edaspidi vältida.

Tagasi üles