Donald Trump ründas Vladimir Putini gaasirelva (8)

BNS
Copy
Protsestiaktsioon Saksamaal.
Protsestiaktsioon Saksamaal. Foto: OMER MESSINGER/EPA

USA president Donald Trump allkirjastas reedel sanktsioonid gaasijuhtme Nord Stream 2 rajamisega seotud firmadele. Sisuliselt ründas Trump president Vladimir Putini niinimetatud gaasirelva, millega Venemaa püüab endale liitlasi või sõltlasi Euroopas.

Sanktsioonid, millele Euroopa Liit on vastu, kaasati suurde kaitse-eelarve eelnõusse. Trump pani sellele allkirja Washingtoni lähistel Andrewsi ühisbaasis toimunud tseremoonial.

Meetmed võtavad sihikule firmad, kes ehitavad Läänemerre pea 11 miljardit dollarit maksvat Nord Stream 2. Torujuhtme eesmärk on kahekordistada Vene maagaasi tarned Euroopa suurima majandusega riigile Saksamaale.

Ühendriikide seadusandjad hoiatavad, et projekt tooks Vene presidendi Vladimir Putini valitsusele miljardeid dollareid tulu ja kõvasti suurendaks Moskva mõjuvõimu Euroopas ajal, mil piirkondlikud pinged kasvavad.

Sanktsioonid pälvisid kongressi mõlemas kojas ülekaaluka toetuse. Senat saatis eelnõu Trumpi lauale teisipäeval.

Trumpil, kes tema demokraatidest vastase arvates suhtub Putinisse liiga leebelt, polnud muud valikut kui sanktsioonid heaks kiita.

Meetmed kanti palju suuremasse, 738 miljardi dollari suurusesse Pentagoni iga-aastasesse eelarve-eelnõusse. Kuna eelnõu toetajaid oli kongressis ülekaalukalt palju, siis oleks Trumpi veto saanud kongressis ilmselt ümber lükatud.

Kongress pelgab, et juhe annab Kremlile ohtlikult palju mõjuvõimu Ühendriikide Euroopa liitlaste üle.

USA meetmed aga pahandavad Moskvat ja mitmeid ELi riike, kelle arvates peaksid riigid saama oma energiapoliitika üle ise otsustada.

Saksamaa välisminister Heiko Maas arutas Nord Stream 2 reedel telefoni teel USA välisministri Mike Pompeoga, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus.

Pompeo väljendas tugevat vastuseisu projektile, ütles Ortagus avalduses.

Saksa-Vene kaubanduskoda rõhutas eelmisel nädalal, et torujuhe on tähtis energiajulgeolekule. Lisaks ärgitasid nad riike kehtestama Ühendriikidele vastusanktsioonid, kui eelnõu peaks saama kinnitatud.

USA võttis sanktsioonidega ette Nord Stream 2 ja Vene-Türgi torujuhet TurkStream paigaldavad firmad. Meetmete seas on varade külmutamine ning USA viisakeeld firmade esindajatele.

Üks suur ehitaja, mis sanktsioonidega pihta võib saada, on Allseas. Vene riiklik gaasihiid Gazprom palkas tema merelõiku ehitama.

Kui Trump oli eelnõu kinnitanud, siis teatas Šveitsis tegutsev firma, et peatas Nord Stream 2 torujuhtme paigaldamise tegevused.

Venemaa valitsusega tihedalt seotud Gazpromi mõjuvõim on just see, mis USAs, aga ka Kesk- ja Ida-Euroopas projektivastastele niivõrd muret tekitab.

Trumpi vabariiklasest liitlase senaator Ted Cruzi arvates peaks Nord Stream 2 peatamine olema julgeolekuprioriteet nii USAle kui ka Euroopale.

«Euroopa jaoks oleks palju parem tugineda energia vallas Ühendriikidele, selle asemel et anda Putinile ja Venemaale hoogu juurde ning panna end majandusliku väljapressimise küüsi,» lausus ta eelmisel nädalal senatile.

Samas hääletas eelnõu vastu senaator Rand Paul, samuti üks senati vabariiklastest. Ta oli vastu katsele kehtestada sanktsioone USA liitlastele NATOs ja võimalik et ka Ameerika energiafirmadele.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles