Jõhvi maapõues on rauamaaki tõenäoliselt seniarvatust rohkem

Maavarade uurimiseks rajatav 700 meetri sügavune puurauk. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvis maapõuest leitud rauamaagikeha on tõenäoliselt suurem kui seni on arvatud, näitavad esmased uurimistulemused, teatas reedel ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».

Magnetilise anomaalia piirkonda puuritakse kaks auku, et rauamaagi väärtusest selgem pilt saada ning otsustada, mida sellega edasi teha.

Oktoobri alguses Jõhvis alanud puurimistööd jäid ootamatult seisma, kui selgus, et paarisaja meetri sügavusel on vaja maapõue läbimiseks välja nuputada algsest plaanist teistsugune tehnoloogiline lahendus.

Nii jäetigi esimene auk oktoobri lõpus pooleli ja alustati teise, 70 meetri kaugusel asuva augu puurimist. Esmased tulemused on geoloog Siim Nirgi sõnul näidanud seda, et samas kandis eelmise sajandi 1930. ja 1960. aastatel tehtud puurimiste põhjal tehtavate aukude kohavalik on õnnestunud.

Jõhvi teisest puuraugust on praeguseks saadud puusüdamikke 700 meetri jagu, kuid kuna rauamaagikiht jätkub, siis uuritakse seda lepingu järgi veel kuni 770 meetrini.

Pärast teise augu lõpetamist viiakse puurmasin tagasi esimese augu juurde ja jaanuari jooksul loodetakse lõpetada töö ka seal. Mõlemad augud puuritakse nurga all, sest nii saadakse maapõuest parem ülevaade. Esimesed järeldused Jõhvi all maapõues sisalduvate maavarade kohta loodetakse teha järgmise aasta lõpuks.